Ukraina seisab Kiievis silmitsi 23 miljardi eurose kaitse-eelarve auguga

Ukraina vajab sel aastal kaitsekulutuste katteks täiendavalt 23 miljardit eurot, kuna aasta esimesel poolel tehtud kiireloomulised kulutused on riigikassat tühjendanud. Kuigi Euroopa Liit eraldas esmaspäeval 6,1 miljardit eurot uuteks kaitsehangeteks, ei kata see riigi tegelikke vajadusi relvastuse ja sõdurite palkade jaoks.

Ukrainat ootavad ees keerulised otsused, kuna riigi kaitse-eelarvesse on tekkinud 23 miljardi euro suurune puudujääk. Vaatamata lääneriikide liidrite visiitidele ja pidevatele toetuslubadustele, otsib Ukraina valitsus meeleheitlikult vahendeid sõjategevuse rahastamiseks.

Rahastuse kriitiline olukord

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi toonitas esmaspäeval peetud kõnes, et toetus peab olema kiire, et peatada Venemaa agressioon. Puudujääk tekkis suuresti seetõttu, et kaitseministeerium tõstis aasta esimesse poolde kulutused, mis olid esialgu planeeritud aasta teiseks pooleks. Nende vahenditega soetati kiireloomuliselt fiiberoptilisi droone, keskmaa-tüüpi droone ja pealtkuulamissüsteeme.

Selle puudujäägi katmiseks vajab Ukraina täiendavalt 17 miljardit eurot ainuüksi sõdurite palkadeks ja hukkunute perede toetamiseks. Lisaks on vaja 6,8 kuni 8,5 miljardit eurot 2027. aasta jaanuarikuu kulutuste katteks, et tagada sõjategevuse jätkusuutlikkus aasta alguses.

Rahvusvaheline abi ja poliitilised takistused

Ukraina iseseisvuspäeva üritustel osalesid teiste seas Ühendkuningriigi peaminister Andy Burnham, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa, Luksemburgi peaminister Luc Frieden ning Moldova president Maia Sandu. Kohal viibis ka Eesti president Alar Karis ning Soome president Alexander Stubb. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz võtsid aruteludest osa videosilla vahendusel.

Euroopa Komisjon kiitis esmaspäeval heaks 6,1 miljardi euro suuruse uue kaitsehangete paketi, mis on osa laiemast 90 miljardi eurosest laenust. See raha suunatakse õhutõrjerakettide, laskemoona ja radarite soetamiseks. Probleeme tekitab aga ka sisepoliitika, kuna Ukraina parlament on viivitanud 24 reformieelnõu vastuvõtmisega, millest sõltub rahvusvahelise abi edasine laekumine.