Ukraina sai Kiievis Euroopa Liidult 3,3 miljardit eurot kaitseabi

Ukraina võttis vastu 3,3 miljardi euro suuruse makse Euroopa Liidu "Ukraine Support Loan" programmist, mis on mõeldud eelkõige raketisüsteemide ja droonide hankimiseks. Kokku on Euroopa Liit eraldanud Ukrainale 2026. aastaks juba 28,3 miljardit eurot kaitseotstarbelist abi, et tugevdada riigi õhukaitset enne saabuvat talve.

Ukraina peaminister Serhiy Koretskyi teatas reedel, 18. septembrile, et Kiiev on kätte saanud 3,3 miljardi euro suuruse makse Euroopa Liidu "Ukraine Support Loan" programmist. See rahasumma on suunatud riigi kõige pakilisemate kaitsevajaduste katmiseks.

«Suuname vahendid esmajärjekorras kaitsevajadusteks, eelkõige rakettide ja droonide ostmiseks,» märkis Serhiy Koretskyi olukorda kommenteerides.

Täiendav toetus õhukaitsele

Juba 11. septembril andis Euroopa Komisjon heakskiidu täiendavale 6,1 miljardi euro suurusele paketile, mis on mõeldud õhutõrje- ja raketitõrjesüsteemide, sealhulgas Patriot-kompleksidele mõeldud PAC-3 rakettide ostmiseks. Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius on rõhutanud, et Ukraina eesmärk on suurendada püüdurrakettide varusid enne talveperioodi saabumist. Partnerriikide vahel arutatakse plaani, mille kohaselt antaks Ukrainale olemasolevaid rakette nende endi varudest, mida hiljem täiendatakse uute tarnetega.

Selle aasta jooksul on Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud kaitseabi maht Ukrainale ulatunud 28,3 miljardi euroni. Selleks on paika pandud nii hankijad, tarnijad kui ka täpsed ajakavad.

Probleemid raketivarudega

Vajadus täiendava toetuse järele on tingitud kriitilisest olukorrast rindel. President Volodymyr Zelenskyy märkis 13. augustil, et Ukraina käsutuses on praegu ligikaudu kaks ja pool korda vähem püüdurrakette kui 2025. aastal. Samal ajal on Venemaa raketirünnakute intensiivsus kasvanud. 23. augustil avaldatud andmete kohaselt on 2026. aastaks planeeritud üle anda vaid 264 PAC-3 ja PAC-2 tüüpi raketti, mis on märgatavalt vähem kui 2023. aastal tarnitud 675 raketti.

Lisaks on luureandmed viidanud Venemaa kavatsusele intensiivistada talvekuudel rünnakuid Ukraina taristu vastu, mis sunnib riiki otsima kiireid lahendusi oma õhukaitsevõimekuse tugevdamiseks.