Ukraina rünnakuohu tõttu koliti Valdai klubi istung Sotšist Moskva oblastisse
Venemaa on Valdai klubi istungjärgu korraldanud tänavu traditsioonilisest kohast erinevas paigas, tuues ürituse Musta mere rannikult Sotšist turvalisemaks peetavasse Moskva oblastisse. Otsus langetati presidendi julgeolekuteenistuse nõudmisel, viidates kasvavale ohule Ukraina kaugmaarünnakute ees.
PoliitikaTraditsiooniline rahvusvaheline diskussiooniklubi «Valdai» peab tänavuse istungjärgu oma tavapärasest asukohast erinevas kohas. Kui varasematel aastatel on üritus toimunud Sotšis, siis tänavu 28. septembrist kuni 1. oktoobrini toimuv kohtumine on kavandatud Moskva oblastisse. Muudatustest teavitati kutsutud osalejaid augusti lõpus.
Turvalisuskaalutlused ja rünnakuoht
Ürituse toimumiskoha vahetus tulenes otseselt Venemaa presidendi julgeolekuteenistuse (FSO) soovitustest. Korralduslike muudatuste taga on hirm Ukraina rünnakute ees, mis on muutunud sagedasemaks ja ulatuvad sügavamale Venemaa territooriumile, sealhulgas Musta mere rannikupiirkondadesse. Sotši, mis on pikka aega olnud üks peamisi paiku kõrgetasemelisteks kohtumisteks, on sattunud korduvalt droonirünnakute sihtmärgiks. Näiteks 9. septembri õhtul tabasid Ukraina meredroonid Sotši rannapromenaadi, mille tagajärjel sai kannatada ligi 30 inimest.
Muutused presidendi liikumisgraafikus
Turvalisusolukorra halvenemine peegeldub ka Vladimir Putini liikumises. Aastatega on presidendi visiidid Sotši, kus asub üks tema residentsidest, märgatavalt vähenenud. Kui 2021. aastal, enne täiemahulise sõja algust, külastas Venemaa riigipea Sotšit 24 korral, siis viimase kahe aasta jooksul on ta seal peatunud vaid kaks korda. Viimati külastas Putin Sotšit 2025. aasta oktoobris, mil ta osales toona veel seal toimunud Valdai klubi istungil.
Klubist ja tänavusest teemast
Valdai klubi on 2004. aastal asutatud diskussiooniplatvorm, mida on aidanud luua muuhulgas politoloog Sergei Karaganov. Klubi kohtumised on regulaarne platvorm, kus kohtuvad Venemaa võimuesindajad, välispoliitikud ja ajakirjanikud ning tavapäraselt esineb seal ka president Putin. Tänavuse XXIII istungjärgu teemaks on kuulutatud «Vastutus tuleviku eest: võimaliku piirid või piiritud võimalused?».
Ava rakenduses →