Ukraina rünnakud Venemaa tehastele ja edusammud Donetski rindel

Ukraina kaitsejõud teatasid teisipäeval Sredneje küla vabastamisest Donetski oblastis ning korraldasid öiseid drooni- ja raketirünnakuid Venemaa strateegilistele tööstusobjektidele. Samal ajal takistavad sisetülid Euroopa Liidus sanktsioonide pikendamist, samas kui pinged energiataristu ründamise ümber püsivad.

Teisipäeva, 15. septembri varastel tundidel tabasid Ukraina kaitsejõud Venemaa territooriumil kolme olulist tööstusrajatist. Volgogradi oblastis toimusid plahvatused Sebrjakovtsementi tsemenditehases, kus videokaadrid näitasid tehase kohal tõusvat suitsusammast. Sõzrani naftatöötlemistehases Samaara oblastis süttisid rünnaku järel naftasaaduste mahutid. Samuti tabati Rostovi oblastis asuv G. M. Berijevi nimeline lennunduskompleks Taganrogis, kus Venemaa remondib ja moderniseerib oma sõjalennukeid.

Lisaks sõjalistele sihtmärkidele said Taganrogis kahjustada tsiviilobjektid. Rostovi oblasti kuberner Juri Sljusar kinnitas, et rünnaku tagajärjel purunesid akendel klaasid mitmetes kortermajades ning viga sai kohaliku e-kaubamaja Ozon ladu, samuti põllumajandusettevõtete hoiupaigad.

Edu rindel Donetskis

Ukraina kaitsejõud teatasid teisipäeval edust Donetski oblastis, kus õnnestus vabastada Kramatorski rajoonis asuv Sredneje küla. Sõja-uuringute instituudi (ISW) andmetel suutsid Ukraina üksused lisaks tõrjuda Vene vägede katse piirata ümber Lõmani ja Dobropillja vahelist piirkonda, nurjates seeläbi Venemaa sõjaväejuhatuse laiemad strateegilised kavad.

Ukraina relvajõudude hinnangul kaotas Venemaa viimase ööpäevaga 1400 sõdurit. Sõltumatute analüütikute sõnul on Ukraina viimase aasta jooksul tagasi võtnud üle 745 ruutkilomeetri territooriumi Donetski, Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastites.

Diplomaatiline patiseis ja energiapoliitika

Euroopa Liidu suursaadikud ei jõudnud esmaspäeva õhtul kokkuleppele Venemaa-vastaste sanktsioonide tavapärases pikendamises. Prantsusmaa ja Slovakkia vastuseisu tõttu, kes nõuavad Vene-Usbeki miljardäri Ališer Usmanovi eemaldamist nimekirjast riikliku julgeoleku kaalutlustel, pikendati sanktsioone vaid seitsmeks päevaks. See annab osapooltele nädala aega uute läbirääkimiste pidamiseks.

Samal ajal on teravnenud vaidlused energiarajatiste ründamise üle. USA president Donald Trump väitis hiljuti sotsiaalmeedias, et Ukraina ja Venemaa on sõlminud kokkuleppe hoiduda teineteise energiaobjektide ründamisest. Donald Trump kirjutas, et see on vajalik samm maailma kütusehindade stabiliseerimiseks. Siiski on Financial Timesi vahendatud info kohaselt Moskva sellisest vaherahust keeldunud, kuna Kreml usub, et energiataristu hävitamine enne talve suurendab survet Kiievile.

Erukindral Ben Hodges suhtub võimaliku vaherahu toimimisse äärmiselt skeptiliselt. „Ma ei usu absoluutselt, et Venemaa peab kinni ühestki sellisest kokkuleppest,“ sõnas ta. Vene valitsus on omakorda reageerinud toimuvale majanduslike meetmetega: peaminister Mihhail Mišustin allkirjastas 12. septembril määruse, mis keelab väävelhappe ekspordi kuni 2026. aasta lõpuni. Asjatundjate hinnangul on see samm seotud droonirünnakutest põhjustatud tootmisraskustega, kuna väävelhapet on vaja nii väetiste kui ka lõhkeainete tootmiseks.