Ukraina ründas droonidega Tula oblastis asuvat keemiatehast

Ukraina droonid ründasid ööl vastu reedet Tula oblastis Novomoskovski linnas asuvat keemiatehast Azot, mis toodab nii väetisi kui ka lõhkeainete valmistamiseks vajalikke komponente. Samal ajal kuulutas Venemaa poolt ametisse seatud Krimmi juhtkond poolsaarel välja majandusliku eriolukorra. Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas, et USA on esimest korda loobunud neutraalse vahendaja rollist ning asub nüüd Ukraina poolele.

Ukraina sõjalised droonid ründasid ööl vastu reedet, 27. juunit 2026, Venemaale sügavale ulatuva löögiga keemiatehast Azot Novomoskovski linnas Tula oblastis. Sihtmärk asub Ukraina piirist ligikaudu 350-400 kilomeetri kaugusel.

Keemiatehas sai löögi

Novomoskovski tehas toodab väetisi, kuid ka lõhkeainete valmistamiseks kasutatavaid keemilisi komponente, mis teeb sellest olulise sõjalise sihtmärgi. Kohalikud elanikud teatasid mitmest plahvatusest, millele järgnes põleng tehase territooriumil. Sotsiaalmeedias levisid kaadrid tõusvast suitsupilvest. Linnas olid mitu tundi kuulda nii plahvatused kui ka droonide ülelennud.

Tula oblasti kuberner Dmitri Miljajev kinnitas, et löögi sai üks tööstusrajatis ning kahjustada sai ka elektritaristu. Vene Telegrami kanalite teatel puhkes Novomoskovski elektrijaama territooriumil tulekahju.

Krimmis kuulutati välja eriolukord

Samal päeval kuulutas Venemaa poolt ametisse seatud Krimmi juht Sergei Aksjonov poolsaarel välja majandusliku eriolukorra. Sellele sammule eelnes turismi ja laste suvelaagrite tegevuse peatamine ning kütusemüügi lõpetamine. Aksjonov selgitas sotsiaalmeedias, et eriolukord lihtsustab otsustusprotsessi, et tagada elanikkonnale vajalike sektorite stabiilne toimimine.

Ukraina on viimastel kuudel aktiivselt pommitanud Venemaa energiataristut, et nõrgendada Moskva sõjalist ja majanduslikku võimekust. Ühtlasi püüab Ukraina katkestada Venemaa ühenduse Krimmiga. Droonirünnakud on süvendanud poolsaare kütusepuudust ning elanikud on teatanud hindade tõusust ja pikkadest järjekordadest tanklates.

Plahvatustest teatati ööl vastu reedet ka mujal Krimmis, nii Kertšis kui ka Krasnoperekopskis. Kahjude täpne ulatus pole veel teada. Moskva linnapea Sergei Sobjanini sõnul tulistas Venemaa õhutõrje alla vähemalt 30 Moskva suunas liikunud drooni.

Macron: USA ei ole enam neutraalne

Neljapäeval avaldas Prantsusmaa president Emmanuel Macron rahulolu USA seisukoha muutuse üle. «Ukraina küsimuses toetasid Ühendriigid esimest korda teksti, mis tähendab, et nad ei ole enam neutraalne vahendaja, vaid seisavad koos meiega Ukraina territoriaalse terviklikkuse, sõjalise toetuse, energiaabi ja Venemaa-vastaste sanktsioonide eest,» ütles Macron.

NATO tippkohtumine Türgis

Juulikuus Türgis toimuval NATO tippkohtumisel kavatsevad liikmesriigid teatada uute miljardite dollarite väärtuses kaitselepingutest ja sõjalise tootmise laiendamisest. Väljaande Politico teatel, mis viitas diplomaatilistele allikatele, plaanivad Euroopa liitlased ametlikult taaskinnitada pühendumust kollektiivkaitse 5. artiklile ning fikseerida Venemaa staatuse pikaajalise ohuna.

NATO praeguse peasekretäri Mark Rutte peamine eesmärk on nihutada kohtumise fookus tööstuskoostööle, et siluda sisepoliitilisi erimeelsusi ning demonstreerida Ameerika kaitsesektorile ärilist kasu kasvavate Euroopa kaitsekulutuste taustal.

Venemaa kaotused

Ukraina relvajõudude reedel avaldatud hinnangu kohaselt on Venemaa kaotanud täieulatusliku sissetungi algusest alates 24. veebruaril 2022 muuhulgas 1896 mobiilset raketilaskesüsteemi, üle 373 000 operatiivtaktikalise drooni ning üle 112 000 sõidukit. Ööpäevaga kaotas Venemaa hinnanguliselt 1310 sõdurit.