Ukraina ründas Belgorodi energiaseadmete tehast, Kiievi rünnakus hukkus 30 inimest

Ukraina ründas ööl vastu reedet Venemaa Belgorodi linnas asuvat energiaseadmete tehast Energomaš. Samal ajal kasvas Venemaa Kiievi-rünnakus hukkunute arv 30-ni ning Ukraina drooniüksused ründasid 48 tunni jooksul 12 elektrialajaama okupeeritud aladel. Venemaa on lubanud kütusepuuduse leevendamiseks toota madalama kvaliteediga bensiini.

Ukraina sõjavägi ründas ööl vastu reedet, 3. juulit, Venemaa Belgorodi linnas asuvat energiaseadmete tehast Energomaš. Venemaa sotsiaalmeediasse levinud fotod ja videod näitavad tehasehoonete kohal laiutavat leeki ja tihedat suitsu.

Belgorodi tehas tabatud

Energomaš Belgorod on Venemaa energiavarustusahela oluline osa, seal toodetakse seadmeid elektrijaamadele, samuti nafta- ja gaasisektorile. Tekitatud kahju ulatus polnud esialgu täpselt teada ning The Kyiv Independent ei suutnud teateid rünnakust iseseisvalt kinnitada. Ukraina sõjavägi ei olnud rünnakut kommenteerinud. Kiiev toetub Venemaa taristu ründamisel suuresti kodumaiselt toodetud droonidele.

Kiievis hukkus 30 inimest

Ööl vastu neljapäeva ründas Venemaa rakettide ja ründedroonidega Ukraina pealinna Kiievit. Kiievi linna sõjaväelise administratsiooni juht Tõmur Tkatšenko teatas reedel, et viimaste andmete järgi hukkus vähemalt 30 ja sai vigastada 91 inimest. Ukraina eriolukordade teenistus (DSNS) teatas, et mitmes kohas jätkuvad otsingu- ja päästetööd, sealhulgas Darnõtsja rajoonis osaliselt kokkuvarisenud mitmekorruselises elumajas.

Droonioperatsioon okupeeritud aladel

Ukraina mehitamata süsteemide väed (USF) viisid 1. ja 2. juulil läbi 48-tunnise operatsiooni, mille käigus ründasid nad 12 elektrialajaama ja üht gaasijaotusjaama Venemaa okupeeritud aladel. USF-i ülem Robert "Madjar" Brovdi teatas, et rivist välja viidud energiarajatised asusid nii okupeeritud Krimmis kui ka Donetski, Luhanski ja Zaporižžja oblasti okupeeritud osades. Kümnest Krimmis paiknevast alajaamast kujunes koos Luhanski ja Donetski oblastiga kokku 12 tabamust. Lisaks tabati Melitopolis Venemaa kütusehoidlat.

«Milline kuupaisteline, tähistaevaga ja selge öö... Moskva langeb,» kirjutas Brovdi sotsiaalmeedias.

Operatsioon viidi läbi ajal, mil Krimm seisab üha süveneva energia- ja kütusepuudusega. Juuni lõpus kuulutasid Venemaa ametisse määratud võimud poolsaarel välja eriolukorra pärast rünnakuid kütuserajatistele. Ukraina kaitseminister Mõhailo Fedorov ütles 1. juulil, et Kiievi droonikampaania edu Krimmis muudab Moskva jaoks keeruliseks «ühe kriisi järel teise lahendamise».

Putini moonutatud reaalsus

Suurbritannia ajakirjas The Spectator kirjutas ajaloolane Owen Matthews, et Vladimir Putini otsus sõda jätkata ja keelduda kompromissidest tuleneb tema viibimisest suletud valeinformatsioonikeskkonnas. Kogu Kremli juhini jõudev teave on hoolikalt filtreeritud julgeolekujõudude ja sõjaväekindralite poolt, kes on isiklikult huvitatud sõja jätkumisest, Putinini ei jõua objektiivsed andmed armee kaotuste ega Krimmi isoleerituse kohta. Nutitelefonide puudumise ja vaid spetsiaalselt toimetatud meediasisu tarbimise tõttu on Putin reaalsusest täielikult lahutatud, leiab Matthews.

Venemaa toodab madalamat bensiini

Venemaa peaminister Mihhail Mišustin allkirjastas 2. juulil määruse, mis lubab naftarafineerimistehastel toota madalama kvaliteediga Euro-3 standarditele vastavat bensiini kuni aasta lõpuni. Otsuse tingis Ukraina droonirünnakutest põhjustatud kütusepuudus. Euro-3 kütus sisaldab rohkem väävlit kui praegu kehtiv Euro-5 standard ning seda ei saa eksportida väljapoole Venemaad.

Putin ise tunnistas olukorda oma 28. juuni sõnavõtus: «Kahjuks on tanklates endiselt järjekorrad ja alati pole saadaval õiget marki bensiini.» Ta lisas, et Venemaa plaanib tootmist suurendada ja rünnakute mõju energiataristule miinimumini viia.

Ukraina relvajõudude hinnangul kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1250 sõdurit.