Ukraina püüdlused õhutõrjesüsteemide hankimiseks takerdusid Brüsselis

Ukraina püüab meeleheitlikult hankida Lääne liitlastelt õhutõrjerakette ja rahalist toetust, kartes Venemaa eelseisvaid rünnakuid energiataristule. Hiljutised kohtumised Brüsselis jäid aga tulemusteta, kuna liitlasriikide varud on ammendumas ja uute tarnete osas kokkuleppeid ei sõlmitud.

Brüsselis toimunud kohtumised Euroopa kaitseministrite ja NATO suursaadikute vahel ei toonud Ukrainale soovitud läbimurret õhutõrjevarustuse hankimisel. Kiiev on käivitanud uue diplomaatilise kampaania, et kindlustada kriitilisi püüdurrakette, kuna kartused Venemaa eelseisvate ulatuslike rünnakute ees Ukraina energiataristule kasvavad.

Varude nappus ja poliitiline surve

Riigid, kellel on Patriot-tüüpi õhutõrjesüsteemidele vajalikke PAC-2 ja PAC-3 rakette, on seni keeldunud oma varusid loovutamast. Hoolimata NATO peasekretäri Mark Rutte üleskutsest jätkata toetamist, ei esitanud ükski riik suletud uste taga toimunud kohtumistel uusi konkreetseid lubadusi.

Volodymyr Zelenskyy on kinnitanud, et Ukraina vajab eelseisva talve üleelamiseks 300 Patriot-tüüpi püüdurraketti. Samas on riigi kaitse-eelarves tekkinud 23 miljardi eurone auk, mis tuleneb algselt aasta teiseks pooleks planeeritud kulutuste varasemast tegemisest.

Tehnoloogiline võidujooks rindejoonel

Kaitseekspert Dmytro Zhmailo selgitas, et NATO niinimetatud PURL-programm, mis on Kiievi peamine allikas USA relvastuse hankimiseks, suudab tarnida vaid 10-20 raketti kuus. See maht jääb kaugele alla tegelikule vajadusele, arvestades, et Venemaa tulistas ainuüksi juulis 195 raketti. Olukorda raskendab Venemaa üha sagedasem kiirete ja madalalt lendavate Shahed-droonide kasutamine, mille vastu Ukraina testib hetkel nelja uut prototüüpi.

Parlamendi kaitsekomisjoni kuuluva opositsioonipoliitiku Solomiia Bobrovska sõnul on olukord muutunud kriitiliseks. "Olen esimest korda viimase viie aasta jooksul hirmul selle ees, mida Venemaa suudab järgmiste kuude jooksul korda saata," nentis ta.