Ukraina president määras uueks kaitseväe juhatajaks Mõhhailo Drapatõi

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas teisipäeval riigi uueks relvajõudude ülemjuhatajaks kindralmajor Mõhhailo Drapatõi. Ametisse nimetamine järgnes valitsuse hiljutisele personalimuudatusele ja avalikkuse rahulolematusele.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tegi 21. juulil muudatuse riigi kõrgeimas sõjaväelises juhtkonnas, nimetades relvajõudude uueks ülemjuhatajaks Mõhhailo Drapatõi. Muudatus leidis aset ajal, mil Ukraina peab kohanema uue peaministri Serhii Koretskõi ametisse asumisega ning lahendama sisepoliitilisi pingeid, mida süvendas eelmise kaitseministri vabastamine.

Muudatused tippjuhtkonnas

Senine kaitseväe juhataja Oleksandr Sõrskõi vabastati ametist pärast pikaleveninud lahkarvamusi nüüdseks ametist lahkunud kaitseministri Mõhhailo Fedoroviga. Fedorovi vallandamine kutsus esile ulatuslikke meeleavaldusi, kus kodanikud nõudsid ministri ametisse ennistamist ning Sõrskõi lahkumist. Uueks kaitseministriks määrati seni Ukraina julgeolekuteenistust (SBU) juhtinud Jevhen Hmara.

Drapatõi, kes on 1982. aastal sündinud kogenud lahinguohvitser, on avalikkuse silmis tuntud kui kriisijuht, kes on suutnud vältida ametikohast kramplikku kinni hoidmist. Juunis 2025 esitas ta tagasiastumisavalduse pärast Venemaa raketirünnakut tema juhitud väljaõppeväljakule, milles hukkus 12 sõdurit, kuid president Zelenskõi ei rahuldanud toona tema soovi lahkuda.

Ekspertide hinnangud

Analüütikud suhtuvad muudatustesse erinevalt. Ukraina Kaitse- ja Strateegiauuringute Keskuse ekspert Oleksandr Hara näeb meeleavaldustes ja presidendi reaktsioonis olulist demokraatlikku tagasisidet. „President kuulas ühiskonna ja sõjaväe reaktsiooni ning tegi järeldused. Ühiskonnal õnnestus sündmused tagasi demokraatlikule rajale suunata,“ sõnas Hara.

Kriitilisema seisukohaga esines Kiievis tegutseva Razumkovi keskuse analüütik Oleksi Melnõk, kelle hinnangul on tegemist ebavajaliku sisepoliitilise kriisiga. „On kahetsusväärne, et president pole varasematest õppetundidest midagi õppinud, sest täpselt aasta tagasi oli meil sarnane kodumaine kriis,“ märkis Melnõk. Drapatõi peab nüüd asuma välja töötama uut kaitsestrateegiat ja jätkama pooleliolevaid sõjalisi reforme.