Ukraina presidendi visiit Belgradi: Aleksandar Vučić otsib uut tasakaalu geopoliitikas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus augusti alguses Belgradis Serbia riigipea Aleksandar Vučićiga, kinnitades kahepoolset territoriaalse terviklikkuse tunnustamist. Visiit tõi esile Serbia tasakaalukunstniku rolli, kes üritab säilitada suhteid Venemaaga, liikudes samal ajal lähemale Läänele ja Hiinale.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski viibis augusti alguses visiidil Belgradis, kus ta kohtus Serbia presidendi Aleksandar Vučićiga. Kohtumise järel kinnitasid mõlemad riigijuhid austust teineteise territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu. See diplomaatiline samm on märk Serbia välispoliitilisest ümberorienteerumisest, ehkki riik keeldub endiselt liitumast Venemaa-vastaste sanktsioonidega.

Relvakaubandus ja julgeolekuarhitektuur

Kuigi ametlikult on riikide sõjaline koostöö jäänud avalikkuse eest varjatuks, on viimastel aastatel korduvalt viidatud Serbia laskemoona liikumisele Ukraina suunas. Financial Timesi hinnangul ulatus Serbia päritolu relvastuse ja laskemoona eksport, mis jõudis Ukrainasse kolmandate riikide vahendusel, 2024. aasta keskpaigaks ligikaudu 800 miljoni euroni. Lisaks on Serbia andnud Ukrainale umbes 60 miljoni euro väärtuses humanitaar- ja finantsabi.

Analüütikute hinnangul ei oleks Zelenski visiit toimunud, kui Ukraina positsioon sõjas poleks muutunud. Vučić seevastu on asunud positsioonile, kus ta näeb Aleksandar Vučići sõnul Ukrainat kui riiki, kellega tuleb pärast sõja lõppu suhteid arendada. Serbia valitsus on viimastel aastatel tihendanud kontakte ka Kiieviga, olles teinud mitmeid visiite ja tõstatanud vabakaubanduslepingu sõlmimise küsimuse.

Skandaal Saksa ajakirjanikuga

Visiiti varjutas vahejuhtum pressikonverentsil, kus Saksa ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung ajakirjanik Michael Martens küsis Zelenskilt, kuidas saaksid eurooplased aidata tappa rohkem venelasi. See küsimus tekitas Moskvas terava reaktsiooni. Venemaa suursaatkond Saksamaal ähvardas ajakirjanikku õiguslike tagajärgedega ning juba 15. augustil algatati Venemaal Martensi vastu kriminaalasi vaenu õhutamise paragrahvi alusel.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zakharova kritiseeris teravalt nii ajakirjaniku sõnu kui ka rahvusvahelise avalikkuse reaktsiooni puudumist. «See natsistlik lapselaps ütles täpselt seda, mida nad kõik mõtlevad, lihtsalt nimetas seda mitte strateegiliseks lüüasaamiseks, vaid otsesõnu venelaste tapmiseks,» kommenteeris Zakharova olukorda.

Geopoliitiline manööverdamine

Praegune olukord peegeldab Serbia soovi vältida valiku tegemist Moskva ja Kiievi vahel. Samas on näha, kuidas Hiina investeeringud ja strateegiline dialoog USA-ga nihutavad Venemaa mõjuvõimu Balkanil tagaplaanile. Belgrad panustab üha enam Hiina ja Ameerika Ühendriikide partnerlusele, nähes nendes maailma tulevasi jõukeskuseid, samal ajal kui Euroopa Liit ja Venemaa on Serbia jaoks muutunud teisejärgulisteks teguriteks.