Ukraina positsioon Kosovo osas

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on rõhutanud, et Ukraina positsioon Kosovo osas jääb muutumatuks. See seisukoht on osa Ukraina keerulisest diplomaatilisest tasakaalustamisest Balkani piirkonnas.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on korduvalt rõhutanud, et Ukraina ei kavatse tunnustada Kosovo iseseisvust, mis on olnud üks Serbia välispoliitika keskseid prioriteete. See diplomaatiline samm on tõenäoliselt ajendatud Ukraina vajadusest tagada ligipääs Serbia toodetud laskemoonale, mida Kiiev vajab oma kaitsejõudude varustamiseks rindel.

Ehkki Serbia ametlikult neutraalsust rõhutab, on riik kujunenud oluliseks tarnijaks. 2024. aasta andmetel on Serbia päritolu laskemoona jõudnud Ukrainasse hinnanguliselt 800 miljoni euro väärtuses, liikudes läbi kolmandate riikide Euroopas. Vučić on varasemalt kinnitanud, et Serbia on teadlik oma toodangu lõppsihtkohast, kuid ei näe põhjust eksporti piirata, kuna alternatiiviks oleks tootmise peatamine.

Reaktsioon Kosovos ja Albaanias

Zelenskõi avaldus tekitas Kosovos vahetu pahameele. Juba järgmisel päeval eemaldati Priština kesklinnast suur Ukraina lipp, mis oli seal lehvinud 2022. aastast saadik. Priština linnapea Përparim Rama kommenteeris olukorda lakooniliselt: «Kui Kosovot ei austata, reageerib pealinn Priština alati ühtemoodi.»

Pinged kasvasid veelgi, kui Serbia teatas võimalikust muudatusest Ibari jõe sängis, mis on oluline veeallikas Kosovo suurimale hüdroelektrijaamale. Albaania peaminister Edi Rama sekkus avalikult vaidlusse, süüdistades Serbiat elamises «poliitilises mullis» ja suutmatuses leppida kontrolli kaotamisega piirkonna üle. Ukraina positsiooni jäämine endiseks tähendab Kiievi jaoks keerulist tasakaalustamist, kus tuleb valida Serbia relvatootmise ja Balkani partneritega suhete hoidmise vahel.