Ukraina ootab Venemaa pealetungi Brjanski oblasti suunalt

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski sõnul on Venemaa rünnak põhja poolt Brjanski oblasti kaudu kõige tõenäolisem sõja edasine areng. Samal ajal pidas ta Valgevene territooriumi kaudu toimuvat sissetungi ebatõenäoliseks. Sõrski teatas ka, et Vene vägede aktiivsus rindel on viimase ajaga vähenenud umbes kolmandiku võrra.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski avaldas intervjuus Ukraina telekanalile TSN, et Venemaa sõjaline pealetung Ukraina põhjaosas Brjanski oblasti suunalt on tema hinnangul kõige tõenäolisem stsenaarium sõja edasiseks kulgemiseks. Ta rõhutas, et see hinnang põhineb mitmetel andmetel, mis seda võimalust kinnitavad.

Sõrski selgitas siiski, et eesmärgiks ei oleks Kiievi vallutamine. Vene vägede sihiks võib olla liikumine Tšernihivi oblasti sügavusse, et venitada rindejoont ja sundida Ukraina väejuhatust paigutama reserve ümber teistelt kriitilisematelt suundadelt.

Valgevene kui platsdarm, tõenäoline või mitte?

Ülemjuhataja kommenteeris ka Valgevene kaudu toimuva invasiooni stsenaariumi, millest on viimastel kuudel palju räägitud nii Euroopa ametnike kui ka lääne meedia poolt. Sõrski märkis, et Ukraina on teadlik, et Vladimir Putin on käskinud Kaitseministeeriumi kindralstaabil läbi töötada erinevad uued pealetungivariandid, sealhulgas just Valgevenest läbi Kiievi haaramiseks.

Hoolimata sellest suhtus Sõrski sellesse stsenaariumisse skeptiliselt: «Ma arvan, et Valgevene juhtkond ei söanda kasutada oma territooriumi, anda seda agressorile hüppelauana pealetungioperatsiooniks.»

Valgevene president Aleksander Lukašenko on juuni jooksul korduvalt kinnitanud, et peab Valgevene sõtta tõmbamist «täiesti lubamatuks». Lisaks täitis ta hiljuti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelensski nõudmise lülitada piiri ääres välja retranslaatorid, mida kasutati Venemaa rünnakute suunamiseks Ukraina territooriumile.

Retranslaatorid ja rindel aktiivsuse langus

Sõrski täpsustas siiski, et retranslaatoreid pole veel täielikult demonteeritud. Veelgi enam, 29. juunil aktiveeriti üks neist uuesti. Ülemjuhataja suhtus sellesse muutusega leppimise lootusega: «Ma arvan, et nad ei lülita neid enam sisse. Ma arvan, et nad mõistavad, et seda ei tohiks teha.»

Olulise märgina rindelt teatas Sõrski, et Venemaa vägede aktiivsus on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud, tema sõnul mitte poole, kuid kindlasti umbes kolmandiku võrra. Ka aktiivsete edenemiskatsetega lõikude arv on kahanenud: varem oli selliseid lõike 13, praegu vaid seitse. Vaatamata sellele rõhutas ülemjuhataja, et rindeolukord on Ukraina jaoks endiselt keeruline.

Rahvusvaheline surve Valgevenele

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutas nädal tagasi, et Moskva on käivitanud survestamiskampaania Minski suunas, et laiendada oma võimalusi uuteks rünnakuteks Ukraina vastu. Mais helistas Prantsusmaa president Emmanuel Macron esimest korda nelja aastaga Lukašenkole, hoiatades teda sõtta sekkumise eest.