Ukraina leidis viisi Venemaa õhutõrje ülekoormamiseks, Moskva droonikaitse jooksis kokku

CNN analüüs näitab, kuidas Ukraina massiivne droonistrateegia on Venemaa õhutõrjesüsteemi üle koormamas, neljapäevane rünnak Moskvale oli suurim alates täiemahulise sõja algusest. Samal ajal hukkus Vene rünnakutes Ukrainas ööpäeva jooksul vähemalt 11 inimest ja vigastada sai 63. Ukraina president Zelenski kuulutas, et Ukraina on de facto NATO teine armee.

Ukraina massiivne droonistrateegia on hakanud Venemaa õhutõrjesüsteemi järjest rohkem üle koormama, kirjutab CNN oma põhjalikus analüüsis. Neljapäevane rünnak Moskvale, suurim alates täiemahulise sõja algusest 2022. aastal, paljastas Vene õhukaitse tõsised puudujäägid.

CNN: Venemaa kaitse jooksis kokku

CNN-i poolt kontrollitud videod näitavad sõdureid, kes tulistavad õlalt lastavaid õhutõrjerakette tiheda liiklusega maantee ääres, samal ajal kui autod ettevaatlikult mööda sõidavad. Ühes videos kukub droon Moskva suurde turukompleksi, teises lendab Vene õhutõrjerakett sihtmärgist mööda ja tabab hoopis Moskva äärelinnas asuvat naftahoidlat, mille tulemusel kerkib õhku hiiglaslik suitsusammas.

McKenzie Intelligence Servicesi vanemanalüütik Stu Ray hindas olukorda karmilt: «Liikluse üle kontrolli puudumine ning sõjalise relvastuse kasutamine vahetus läheduses tsiviilisikutele ja sõidukitele kinnitab seda hinnangut» ebaprofessionaalsest vastusest rünnakule.

Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) vanemteadur Markus Schiller lisas, et «Venemaa vanadel süsteemidel on ajalugu, mis näitab, et need ei ole sajaprotsendiliselt töökindlad».

Strateegia, mis sunnib Moskvat hajutama

Londoni mõttekoja Royal United Services Institute'i sõjateaduste teadur Thomas Withington selgitas CNN-ile, et Venemaa õhutõrjesüsteemid on algselt loodud hävitajate, ballistiliste rakettide ja tiibrakettide tõrjumiseks, mitte suurte drooniparvede vastu.

«On täiesti selge, et Venemaa õhutõrje ei sobi selle ülesande täitmiseks,» ütles Withington. «Need süsteemid ei ole võimelised selliseid rünnakuid piisavalt hästi avastama, jälgima ega tõrjuma. Kui ei toimu väga põhjalikku ümberkujundamist, jääb see probleem püsima.»

Alates 2024. aastast on Ukraina suurendanud kaugmaarünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste ja sõjaliste objektide vastu. Strateegia on sundinud Moskvat õhutõrjesüsteeme hajutama ja kaitsevõrgu hõredamaks muutuma. Ukraina relvajõud väidavad, et on 2024./2025. aastal hävitanud 166 Venemaa õhutõrje elementi ning alates 2022. aasta täiemahulise invasiooni algusest kokku üle 1430.

Withington hoiatas, et rahvusvahelised sanktsioonid raskendavad Venemaal uute süsteemide arendamist: «Isegi kui tootmist suurendada, toodetakse lihtsalt rohkem raketisüsteeme, mis ei täida oma ülesannet.»

Ööpäeva jooksul hukkus 11 inimest

Vene rünnakutes üle Ukraina hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt 11 inimest ja vigastada sai 63 inimest. Vene droonid ründasid lisaks ka Ukraina Musta mere sadamatest väljunud välisriikide tsiviillaevu.

Odessa oblasti kuberneri Oleh Kiperi teatel sattusid neljapäeva õhtul Vene droonirünnaku alla kaks kaubalaeva, üks Panama ning teine Saint Kittsi ja Nevise lipu all. Ühel laeval hukkus meeskonnaliige ja kaks said vigastada, teisel sai vigastada kolm meeskonnaliiget.

Dnipropetrovski oblastis hukkus kolm inimest, sealhulgas kaheksa-aastane tüdruk Pavlohradis. Sumõ oblastis hukkus 78-aastane naine ja 63-aastane mees. Harkivi oblastis sai vigastada 15 inimest, nende seas neli last. Donetski oblastis hukkus kaks inimest Mõkolajivkas ja Kramatorskis. Zaporižžja oblastis andis Vene armee kuberner Ivan Fedorovi sõnul öö jooksul ligikaudu 950 lööki 53 asula vastu.

Zelenski: oleme NATO teine armee

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi Ukraina Ramsteini formaadis toimunud kohtumisel selge avalduse: «Ukrainal on täna de facto NATO teine armee, mis ei jää alla maailma teisele armeele. Seetõttu oleme just meie need, keda NATO vajab. See on juba fakt, mida tunnistavad kõik liidrid.»

Zelenski kinnitas, et üheksalt riigilt saadi kohtumisel kinnitused vahendite eraldamise kohta PURL-programmile. «Ja need on enam kui miljardi väärtuses raketid süsteemidele Patriot,» sõnas ta. Zelenski lisas, et Euroopa Liit karmistab sanktsioone Venemaa vastu ühehäälse otsusega ning kokku on lepitud täiendavate F-16 hävitajate tarnimises.

Ukraina president hoiatas ka laiema ohu eest: «Putin ei taha peatuda. Kõik tema jutud rahu soovimisest on vale. [...] Kui ei saavutata konkreetsete julgeolekugarantiidega relvarahu, naaseb ta sõtta. Ja seekord võivad rünnaku alla sattuda teised.»

Ukraina välisminister: Putin tegi ajaloolise vea

Ukraina välisminister Andri Sõbiha ütles reedel: «Putin ei teinud Ukraina ründamisel lihtsalt valearvestust. Ta tegi ajaloolise vea. Iga kuuga, mil ta keeldub seda tunnistamast ja seda sõda lõpetamast, läheb olukord tema ja tema režiimi jaoks ainult hullemaks.»

Sõbiha sõnul on Putini propagandistid üritanud veenda Vene rahvast, et Moskva võitleb kogu läänega, mitte üksnes Ukrainaga, «selle eesmärk oli varjata Putini alandust ja selgitada, miks see sõda on kestnud kauem kui Esimene maailmasõda».