Ukraina konflikt selgitatud: taust, käik ja tähtsus Eestile

Ukraina-Venemaa sõda, mis alguse sai 2022. aasta 24. veebruaril, on muutunud pikaajalise konflikti, kus otsustava rolli mängivad droonid ja energia-infrastruktuuri rünnakud. Sõda mõjutab otseselt Eestit ja teisi Balti riike turvalisuse, majanduse ja geopoliitiliste suhete kaudu.

Ukraina-Venemaa sõda alguse sai 2022. aasta 24. veebruaril, kui Venemaa president Vladimir Putin käivitas täiemahulist invasiooni Ukrainasse. Selle asemel, et saavutada Kremli eesmärgid kiiresti, on sõda arenenud pikaajalise ja intensiivse konfliktiks, mis on jätkuvalt käimas üle nelja aasta hiljem. Sõda hõlmab traditsioonilisi lahinguid Donbassis ja Lõuna-Ukrainas, samuti täiemahulikke õhurünnakuid tsiviiltaristu vastu.

Sõja ajalooline taust peitub Nõukogude Liidu lagunemises ja sellest järgnenud geopoliitilises pingutuses Ida-Euroopas. Pärast 1991. aastat püüdis Venemaa säilitada oma mõjuvõimu endistes Nõukogude vabariikides, eriti Ukrainas, mis on vaieldava ajaloolise, kultuuri- ja strateegilise tähtsusega. 2014. aastal annekteeris Venemaa Krimmi poolsaare ja toe Donetski ning Luhanski oblastis separatistidele, mis oli tegelikult esimene faasiline Venemaa sõjaline operatsioon. Putin nägi 2022. aasta full-scale invasiooni vastusena Ukraina liikumisele läänepoolsete institutsioonide – NATO ja Euroopa Liidu – poole.

Sõja praegune tegelikkus on transformeeritud droonitehnoloogia ja energia-infrastruktuuri rünnakute kasutamiseks. Ukraina on võtnud kasutusele mehitamata lennuvahendeid (droonid) nii kaitseks kui rünnakuteks, sihtides Venemaa naftatehaseid, lennujaamade ja sõjalisi baase. Venemaa omakorda kasutab droonide ja rakettidega tsiviilbugete rünnakuid, et kõõrida Ukraina moraali ja taristut. Sõja käigus on ilmsiks tulnud, et droonitehnoloogia määrab paljuski lahingute kulgu rindel, kus droonipilootide reaktsioonikiirus otseselt mõjutab sõdurite elu ja surma.

Eesti ja teised Balti riigid on sõja otsesed mõjutatud osapooled, ehkki nad ei osale lahingutes. Ukraina droone on tahmutud Balti riikide õhuruumisse mitu korda, mistõttu on Eesti ja Läti andnud õhukaitse hoiatusi ja isegi allatulistanud dronid. Eesti välisminister Margus Tsahkna ja teised Balti poliitikud on selgelt öelnud, et Ukrainale ei ole lubatud kasutada Balti õhuruumi rünnakuteks Venemaale. Sedastatakse, et see on Kremli propagandistlik väite, kuigi iga kord, kui droone tabatakse, tekib tunne ohust piirkonna turvalisuse suhtes. Praegu on NATO tugevdamas Balti riikide kaitsmiseks määratud vägesid.

Majanduslikult on sõda tekitanud globaalse kriisi energeetika- ja toiduainete turul. Ukraina, mis on maailma suurim teravilja eksportija, ei suuda normaalsel viisil oma tooteid välja transportida, mistõttu on tekkinud toiduainete kriis arengumaades. Venemaa kaebusi põhjustab tema nafta- ja gaasisektori raskused Ukraina droonirünnakute tõttu. Ukraina on hävinud mitmed Venemaa peamised naftatehaseid ja kütuseterminale, mille tulemusel ei suuda Venemaa oma taimeid täis tootmisvõimsusega käivitada ning tsiviilvedu puudub kütuses. See majanduslik surve võib pikemas perspektiivis muuta Venemaa kodanike suhtumist sõtta.

Rahvusvahelisel tasandil on USA oma rollist taandunud kolmepoolsete läbirääkimiste juhtimisest Venemaa ja Ukrainaga. Euroopa Liit otsib võimalikke vahendusmissioonide liidrit, kuid see on raske, kuna vähe riike omavad nii Moskvaga usalduslikke suhteid kui ka Ukraina ning lääne toetust. NATO peasekretär Mark Rutte on kritiseerinud paljusid alliansi liikmeriike, et nad ei anna Ukrainale piisavalt materiaalset abi. Saksamaa kantsler Friedrich Merz tegi ettepaneku anda Ukrainale Euroopa Liidu assotsieerunud liikme staatus, kuid Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi keeldus, nõudes täielikku ELi liikmelisust.

Rade tulevikus sõltub sõja käigust ja võimalikest rahuläbirääkimistest. Eesti välisluureameti juht Kaupo Rosin hindas, et Putini positsioon võib järgmiste kuude jooksul nõrgeneda, mis võib luua rahuprotsessi aknaks. Siiski jätkab Putin sõja jätkamist otsesõnades, väites, et see lõpetatakse Kremli tingimuste kohaselt. Analyytikute hinnangul on Ukrainal strateegiline ülekaal, kuigi Venemaa ei tunnista seda ega ole muutnud oma strateegiat. Rahuprääkimised jäävad üsna kaugeiks, kuid sõja majanduslikud ja humanitaarsetegulised kahjud kasvavad pidevalt.