Ukraina konflikt selgitatud: mis on juhtunud, kus on olukord praegu ja miks see Eestile oluline

Venemaa täiemahuline invasioon Ukrainasse algas 24. veebruaril 2022 ja on kestnud nüüdseks üle kolme aasta. Konflikt on muutunud droonisõjaks, mille käigus Ukraina rünnakud Vene energiainfrastruktuurile põhjustavad Venemaale olulist kahju, samas kui Venemaa jätkab Kiievit ja teisi linnu massiliste raketti- ja droonirünnakutega pommitamist.

Ukraina-Venemaa sõda on alguse saanud Vladimir Putini otsusest teostada Ukraina täiemahuline invasioon 24. veebruaril 2022. Kremli algne plaan oli kiiresti vallutada Ukraina, sealhulgas pealinn Kiiev, kuid Ukraina ootamatu vastupanu ja tugev rahvuslik ühtekuuluvus muutsid sõja pikaajalise konflikti, mis on kestnud üle 1550 päeva. Sõja alguses oli Venemaal lahingus osalejate arvult märkimisväärselt suurem jõud, kuid Ukraina suutis Kiievi piirkonnas Vene vägesid tagasi lükata ja peatada kiire vallutamise plaanid.

Sõja käigus on olukord Ukrainas muutunud drastiliselt. Venemaa väed on edasi tunginud Ida- ja Lõuna-Ukrainas, hõivates osa Donbassi piirkonnast ja Zaporožžja oblastist. Samal ajal on sõjalised operatsioonid laienenud uute frontidega, kusjuures Venemaa kasutab suurematest inimressurssidest. Ukraina aga on kohanud end droonide ja täpse sihtimisega võitlusega, kasutades väikese relvajõu ja suure nutikusega edukalt rünnakuid Vene infrastruktuuri vastu.

Droonisõda on muutunud konflikti määravaks elemendiks. Ukraina droonioperaatorid rünnakavad regulaarselt Vene naftatöötlemistehaste, kütuseterminalide ja muud kriitilise sõjalise infrastruktuuri. Need rünnakud on põhjustanud Venemaale tõsiseid majandusliku kahjusid – naftatöötlemistehased on pidanud tootmist peatama, ja Venemaa sisemaalel tekkinud kütusekriis muudab argipäeva tavaelanike jaoks raskeamaks. Ukraina droonid on jõudnud sihtmärkideni sadade kilomeetrite kaugusele rindejoone tagant, sealhulgas Moskva piirkonda.

Venemaa vastuseks on Kiievile ja teistele Ukraina linnadele suunatud massiivne raketite ja droonidega pommitamine. Märtsis ja mais 2025 on Venemaa korraldanud üht suurimaid õhurünnakuid sõja jooksul, mille käigus hukkus mitu tsiviilisikut ja kahjustada sai kriitiline taristu. Rünnakud on suuresti vastu suunatud tsiviilinfrastruktuurile ja elamupiirkondadele, mis viitab Venemaa strateegiasse kurnata Ukraina rahvast ja majandust. Kuid Ukraina õhukaitse, sealhulgas elektrooniline sõda ja interceptorid, on õnnestunud paljusid Vene rakette ja droonide alla tulistada.

Eesti ja muud Balti riigid on konfliktis otse osalejate asendis, kuna droonid ja raketid on mitmeid kordi ületanud Eesti õhuruumi. Märtsis 2025 andis Eesti kaitsevägi esmakordselt käsku ühele Ukraina droonile tuld avada Eesti õhuruumis. Samal ajal on Läti ja Leedu õhuruumis toimunud sarnased intsidendid. See situatsioon tõstab küsimusi Balti riikide kaitsest ja NATO 5. artikli kohaldamisest. Välisminister Margus Tsahkna ümber lükkas Kremli väited, et Eesti oleks lubanud Ukrainal rünnakuteks Eesti õhuruumi kasutada, kuigi Venemaa jätkab propagandistlikus sõitlustes Balti riikide vastaseid tulistamist ja ähvardusi.

Majanduslik aspekt on muutunud sõja kriitiliseks osaks. Ukraina vajab uut majanduse taastamise strateegiat, mis arvestab käimasoleva sõja tegelikkusega, kuid majanduslikud probleemid on laienenud ka Venemaale. Ukraina droonirünnakud on panevad Vene naftatööstusel seisma, mis mõjutab kogu riigi majandusliku stabiilsuse. Paralleelselt kasvab Venemaas mobilisatsioon, millega püütakse asendada suur hulk Ukrainas kaotatud sõdureid.

Rahvusvahelised suhted on vastutahes mudelnud konfliktiga. USA, mis oli algselt Ukraina toetamise keskmeks, on hakanud taanduma, peatades oma osaluse Venemaa-Ukraina läbirääkimistes. Prantsusmaa ja Saksamaa otsivad aktiivsemalt vahendajarolliga tegemise võimalusi, kuid Ukraina on jätkuvalt kategooriliselt vastu mistahes tingimustele, mis ei tagaks tema täielikku sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust. Hiina rol jääb keeruliseks, kuna ta säilitab diplomaatilist kontakti Venemaaga, aga ei ole selgelt võtnud Kremli poolt seisu.

Sõja tulevikku puudutavad prognoosid erinevad. Mõned eksperdid leiavad, et Ukrainal on strateegiline ülekaal ja Venemaa läheneb kriitilisele punktile, kuid Putin ei ole seda tunnustanud. USA mereväe erikonnaadmiral Montgomery leiab, et Ukraina ei kaota sõda, ja Eesti välisluureameti juht Kaupo Rosin hoiatab, et Putini positsioon võib läbirääkimistel järgmiste kuude jooksul nõrgeneda. Teisalt on teada, et Ukraina president Zelenskõi on korraldanud armeel valmistuda veel kahe kuni kolme aasta pikkuseks sõjaks, mis näitab võimalikust pika konflikti perspektiivist.