Ukraina, Kasahstani ja Küprose firmad värbavad meremehi Venemaa varjulaevastikku

Ukraina, Kasahstani, Küprose, India, Moldova ja Gruusia krüüsingufirmad on alates täiemahulise sõja algusest avaldanud üle 1000 tööpakkumise meremeestele Venemaa varjulaevastiku laevadele. Sanktsioonide alla sattunud laevu teenindavad värbamisagentuurid tegutsevad avalikult, postitavad kuulutusi merendusfoorumites ja Telegrami kanalites, ning on seetõttu survele palju haavatavamad kui laevad ise.

Tuhat kuulutust, üks eesmärk

Ukraina, Kasahstani, Küprose, India, Moldova ja Gruusia ettevõtted on alates 2022. aasta veebruarist avaldanud vähemalt 1000 tööpakkumist meremeestele laevadele, mis kuuluvad Venemaa varjulaevastikku. Uurijad analüüsisid üle 20 000 kuulutuse mitmest populaarsest Telegrami kanalist ja merendusfoorumist ning leidsid, et iga kümnes neist värbas meeskonda laevadele, mis on tänaseks sattunud vähemalt ühe riigi sanktsioonide alla.

Varjulaevastik on Venemaa naftatulude peamine kaitsemehhanism. 2025. aasta seisuga loendati sinna ligikaudu 230 tankerit, kuid eri allikate hinnangul võib eri tüüpi laevu olla kuni 1800. Kõik need laevad rikuvad rahvusvahelise naftasanktsiooniõiguse reegleid: ekspordivad naftat G7 hinnapiiri vältides, korraldavad meres ümberlaadimisi, et müüa naftat mitte-venemaalisena, või teevad tehinguid sanktsioonide alla sattunud ettevõtetega.

Vanad laevad, pimedad lipud

Enamik varjulaevastiku laevu on vananenud ja halvas tehnilises seisukorras. Nad sõidavad peamiselt Aafrika riikide lipu all, väldivad rahvusvahelisi kindlustusmehhanisme ning keelavad sidevahendite kaudu oma asukoha jälgimise. Iseloomulikud tunnused: jälgimismajakate väljalülitamine, ebanormaalselt pikk aeg merel, süvise muutus avamerel ja lahknevus deklareeritud ning tegeliku marsruudi vahel. Peamised sihtkohad on India, Hiina, Pakistan ja Türgi.

Laevade omanikud, rentnikud ja kaubasaatjad on tihti registreeritud läbipaistmatutes jurisdiktsioonides, mis teeb nende sanktsioneerimise keeruliseks. Laevadel võib lisaks professionaalsetele meremeestele viibida ka GRU agente ning endisi Wagneri grupeeringus osalenuid.

Krüüsingufirmad, sanktsioonide hall ala

Seni on rahvusvaheline kogukond varjulaevastiku vastu võidelnud peamiselt laevade arestimise ja läbivaatusega. Värbamisagentuuride survestamine on seni kasutamata hoob. Need firmad tegutsevad avalikult, postitavad kuulutusi Telegrami kanalites ja merendussaitidel, töötavad sadade meremeestega korraga ning peavad hoidma oma mainet. Laeva sanktsioonide alla sattumine ei pruugi eksportijale suurt probleemi valmistada, kuid krüüsingufirmale võib see olla karjäärilõpetav.

Analüüs tuvastas, et märkimisväärne osa varjulaevastiku laevadele suunatud värbamisreklaamidest pärineb neljalt ettevõttelt: Küprose CYMARE, Odessa MJSML, Kasahstani LLP TS Agent Crew ning Euromarini Servis. Päringutele vastas ainult CYMARE. Ettevõte ei selgitanud oma tegevust sisuliselt, vaid ründas hoopis Ukraina varjulaevastiku määratlusi.

«Ukraina ei arvesta G7/OFAC/ELi nõuetega. Selle asemel rakendab ta sõjamajanduslikku loogikat, mille raames pole vahet, kas laevandusettevõte järgib reegleid või mitte. Tegemist on sildistamisega, mitte faktide juriidilise hindamisega,» seisab CYMARE vastuses. Ettevõte lisas, et luureteenistused «on definitsiooni järgi varjatud ja manipulatiivsed» ning kasutavad meediat strateegiliste eesmärkide teenistuses.

CYMARE väitis, et ei värbata praegu meeskonda tankeritele Grace Leon, Ocean Embrace, Asteri, Ursus Maritimus ega Cauvery. Analüüs näitas aga, et nende laevade kogukandejõud, ehitusaastad ja lipud ühtivad täpselt kuulutustes toodud andmetega.

Värbamine käis ka pärast sanktsioone

Mitmel juhul jätkus meremeeste värbamine pärast seda, kui laev oli juba sanktsioonide alla sattunud. 2025. aastal kutsus Odessa firma MJSML meremehi laevale Hornet. Kasahstani firma LLP TS Agent Crew otsis meeskonda tankerile Dignity. Euromarini Servis värbas gaasitankeri Ziran peale, kogukandejõud 50 400 tonni,; kui uurijad firmale helistasid ja seda laeva mainisid, lõigati kõne kohe läbi.

Kuulutustes ei nimetata tavaliselt laeva nime, kuid esitatakse kogukandejõud, ehitusaasta ja lipp, andmed, millest piisab peaaegu alati konkreetse laeva tuvastamiseks.