Ukraina ja Lõuna-Korea vahel puhkes diplomaatiline tüli sõjavangide pärast

Ukraina president Volodymyr Zelenskyy teatas ÜRO Peaassambleel kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmisest Lõuna-Koreale, mis põhjustas Seoulis diplomaatilise pahameeletormi. Lõuna-Korea süüdistab Kiievit eelneva konfidentsiaalsuskokkuleppe rikkumises, samal ajal kui Ukraina eitab sellise lepingu olemasolu.

New Yorgis 23. septembril peetud ÜRO Peaassambleel tekitas Ukraina president Volodymyr Zelenskyy diplomaatilise pinge, teatades kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmisest Lõuna-Koreale. Need mehed langesid Ukraina vägede kätte 2025. aasta jaanuaris Venemaa Kurski oblastis toimunud lahingutes ning soovisid Ukraina võimude teatel suunduda Lõuna-Koreasse.

Nõue selgitustele

Lõuna-Korea reageeris avaldusele viivitamatult. Välisministeerium kutsus välja Ukraina suursaadiku Andrii Vieshkini, et nõuda selgitusi asjaolude kohta, mida Seoul kirjeldas kui ühepoolset ja loata avalikustamist. Lõuna-Korea president Lee Jae Myung rõhutas, et sõjavangide liikumine on äärmiselt tundlik teema, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed nii diplomaatiale kui ka poolsaare riiklikule julgeolekule.

Vaidlus salajase lepingu üle

Ukraina presidendi pressiesindaja Dmytro Lytvyn eitas sotsiaalmeedias, et riikide vahel oleks eksisteerinud konfidentsiaalsuskokkulepet, lisades, et vangide saatust ei peaks varjama. Seouli ametlik esindaja Kim Sung-wan nimetas seda väidet aga vääraks. Tema sõnul palus Ukraina ise tehingut saladuses hoida, kartes siseriiklikku kriitikat olukorras, kus Põhja-Korea vange ei vahetata Ukraina sõjavangide vastu. Lõuna-Korea nõustus konfidentsiaalsusega nii diplomaatilistel põhjustel kui ka vangide ja nende Põhja-Koreas elavate pereliikmete turvalisuse tagamiseks.

Ekspertide hinnang olukorrale

Kiievis asuva New Europe Centeri ekspert Nataliya Butyrska sõnul peegeldab intsident kahe riigi vahelist usaldamatust. Venemaa, mis on tavaliselt välismaiste sõjavangide suhtes ükskõikne, oli varem nõudnud just nende kahe Põhja-Korea võitleja tagastamist, mis analüütikute hinnangul pidurdas Ukraina võimalusi vangide vahetuseks. Butyrska leiab, et Ukraina oleks võinud vangide üleandmist kasutada kahepoolsete suhete parandamiseks, kuid praegune avalikustamine on selle võimaluse välistanud.

Analüütikud osutavad, et Seouli valitsus püüab praegu leevendada pingeid Põhja-Koreaga, mistõttu on neile poliitiliselt ebamugav, kui Põhja-Korea sõjavangide küsimus fookusesse tõuseb. Asan Institute for Policy Studiesi teadur Shim Sangmin lisas, et Lõuna-Korea valitsus on praegu huvitatud pigem suhete normaliseerimisest Venemaaga kui tihedast koostööst Ukrainaga, mis võib tähendada sõjalise abi ja tehnoloogilise koostöö edasist jahtumist.