Ukraina ja Euroopa seisavad Berliinis ja mujal silmitsi Patriot-rakettide kriitilise nappusega

Kiiev otsib kiiresti sadu Patriot-tõrjerakette, et kaitsta end eelseisvate Vene ballistiliste rünnakute eest, kuid Euroopa liitlased maadlevad oma ammendunud varude ja riiklike julgeolekuvajadustega. Olukorda raskendab Ameerika Ühendriikide piiratud tootmisvõimsus ja kasvav nõudlus relvastuse järele maailmas.

Berliin ja teised Euroopa pealinnad otsivad võimalusi täiendavate Patriot-tõrjerakettide saatmiseks Ukrainasse, kuna Kiiev valmistub Venemaa eelseisvaks talviseks raketirünnakute laineks. Ukraina kaitseministeeriumi andmetel õnnestus juulis tabada vaid 29 Venemaa ballistilist raketti 195-st, mis rõhutab õhutõrjesüsteemide kriitilist puudujääki ja vajadust kiire tegutsemise järele.

Laskemoona nappus Euroopas

Euroopa riikide varud on muutumas äärmiselt piiratuks. Jürgen Schrödl, Saksa kaitseministeeriumi kõrge ametnik, nentis hiljuti Berliinis toimunud kohtumisel, et Euroopa on jõudnud oma suutlikkuse piirile ja peab tagama ka omaenda kaitstuse. Norra kaitseminister Tore O. Sandvik rõhutas olukorra tõsidust, märkides: «Ma arvan, et see ei ole Euroopa jaoks pikas perspektiivis jätkusuutlik.» Ta lisas, et kõik Euroopa riigid peavad oma panust suurendama.

Patriot-rakettide saatus sõltub suuresti Ameerika Ühendriikidest, kuna enamik PAC-3 tüüpi laskemoona toodetakse just seal. Ukraina president Volodymyr Zelenskyy arutas raketivajadusi eelmisel kuul toimunud kohtumisel Donald Trumpiga. Kuigi esialgu tekkis lootus, et Ukraina võib hakata ise USA litsentsi alusel rakette tootma, on president Trump seda võimalust hiljem tagasi hoidnud, viidates tehnoloogilistele riskidele ja vajadusele täiendada USA enda varusid pärast konflikte Lähis-Idas.

Diplomaatilised pinged ja julgeolekuriskid

Sõjaline abi on tekitanud poliitilisi pingeid ka liitlasriikides. Poola opositsioonipoliitikud on kritiseerinud valitsust mõne PAC-3 raketi loovutamise eest, väites, et see nõrgendab riigi enda kaitsevõimet ajal, mil piirialad on ohu all. Sarnane ebakindlus valitseb Lõuna-Euroopas, kus näiteks Kreeka ja Hispaania on seni olnud oma abipaketid üle vaatamas, viidates nende endi vajalikele kaitsekohustustele.

Ukraina diplomaadid jätkavad läbirääkimisi, püüdes leida igat võimalikku raketti, et katta tühimikku, kuni riigi enda arendatav Freyja-süsteem jõuab valmisolekuni. Ukraina presidendi büroo nõunik Mykhailo Podolyak rõhutas, et nende prioriteediks on endiselt just PAC-3 ja PAC-2 tüüpi süsteemid. Ukraina välisminister Andrii Sybiha on rõhutanud vajadust täiendava õhutõrje järele.