Ukraina hoiatab Venemaa uute rünnakute eest Kiievi ja Tšernihivi suunal

Ukraina võimude teatel on Venemaa andnud sõjaväejuhtidele korralduse planeerida uusi maapealseid pealetunge Kiievile ja Tšernihivile. Samal ajal jätkuvad Venemaa intensiivsed droonirünnakud Ukraina linnade vastu.

Ukraina luureandmed viitavad sellele, et Venemaa kavandab uusi maapealseid rünnakuid Kiievi ja Tšernihivi suunal. Ukraina ametlikest allikatest teatatu kohaselt on Kremli poliitiline juhtkond andnud sõjaväelastele ülesande rünnakute ettevalmistamiseks, mida Ukraina on oma luurekanalite kaudu kinnitanud.

Rünnakuplaanide ulatus

Pališa rõhutas siiski, et hetkel puuduvad tõendid vaenulike vägede koondumisest nende linnade piiridele. Ukraina strateegiline fookus on praegu ennetustegevusel, et takistada Vene armeel luua soodsaid tingimusi rünnakute alustamiseks. Viimati proovisid Vene väed Kiievit vallutada 2022. aasta veebruaris, alustades operatsiooni osaliselt Valgevene territooriumilt, kuid Ukraina kaitsjad suutsid nende edasitungi peatada.

Vaatlejate hinnangul on olukord pingestumas ka laiemalt. Poola peaminister Donald Tusk märkis laupäeval pärast NATO peasekretäri Mark Rutte briifingut, et Venemaa eskaleerib oma tegevust süstemaatiliselt. Tuski sõnul on järgmised kuus kuud sõja käigus otsustava tähtsusega ning NATO peab valmistuma erinevateks stsenaariumiteks.

Droonisõja intensiivistumine

Ukraina president Volodymyr Zelenskyy kirjeldas olukorda Kiievis kui peaaegu lakkamatut rünnakut reaktiivmootoritega droonidega. President tunnistas reedeõhtuses videopöördumises, et Ukraina kaitsetööstus peab oluliselt kiirendama Iraani päritolu Shahed-tüüpi droonide hävitamiseks vajalike pealtkuulajate tootmist.

Pingete taustal on sagenenud ka rahvusvahelised diplomaatilised kontaktid. CIA direktor John Ratcliffe külastas hiljuti Moskvat, kus ta edastas Vene ametnikele hoiatuse hoiduda konfliktide eskaleerimisest Ameerika Ühendriikide NATO-liitlastega. Samal ajal viitavad ajakirjanduslikud raportid, et Venemaa katsetab mobilisatsioonivõimekust, kuna kaotused rindel ületavad suutlikkust uusi võitlejaid värvata, mis on tekitanud Vene ühiskonnas hirmu võimaliku uue mobilisatsioonilaine ees.