Ukraina hävitas Vene piirivalvelaeva Novorossiiski lähedal

Ukraina merevägi teatas, et hävitas mehitamata meredrooni Sargan-3000 abil Venemaa piirivalvelaeva Izumrud Novorossiiski lähistel. Samal ööl ründas Ukraina kahte suurt Venemaa naftatöötlemistehast Krasnodari krais ja Baškortostani vabariigis. Ukraina Ülemraada hääletas 258 poolthäälega peaminister Julia Svõrõdenko valitsuse laiali saatmise poolt.

Ukraina merevägi teatas teisipäeval, 14. juulil, et hävitas Novorossiiski lähistel Venemaa piirivalvelaeva Izumrud. Rünnakus kasutati mehitamata meredrooni Sargan-3000. Ukraina väitel sai rünnakus surma ja vigastada mitu meeskonnaliiget, kuid foto- ega videotõendeid ei avaldatud, väidet pole sõltumatult kinnitatud. Venemaa rünnakut ei tunnistanud.

Ukraina mereväe sõnul osales Izumrud 25. novembril 2018 Kertši väinas toimunud vahejuhtumis, mil Venemaa ründas ja hõivas Ukraina sõjalaevad.

Droonilöögid Venemaa naftatehastele

Samal ööl tabas Ukraina droonirünnak kahte suurt Venemaa naftatöötlemistehast. Krasnodari krais puhkes tuli Afipi tehases; piirkondliku kriisistaabi sõnul said kahjustada ka mõned elamud ja raudteeülesõidu lähedal asuv hoone. Baškortostani vabariigis Salavati linnas, ligikaudu 1400 kilomeetri kaugusel Ukraina kontrolli all olevast territooriumist, tabasid droonid Gazprom Neftekhim Salavati kompleksi, üht Venemaa suurimat naftatöötlemis- ja naftakeemiakäitist. 2024. aastal töötas see tehas läbi 7,2 miljonit tonni toornaftat, mis moodustab umbes 2,7% Venemaa kogurafineerimismahust.

Baškortostani juht Radii Habirov kinnitas rünnakut, öeldes, et droonid tõrjuti tagasi, kuid rusud põhjustasid mitu tulekahju. Kahjustuste ulatust ta ei täpsustanud.

Ukraina relvajõudude peastaab teatas lisaks, et ründas Aasovi merel viit Vene tankerit, viit puistlastilaeva ja üht sadamapuksiiri, samuti Gelendžiki sadamaala. Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi ütles, et Ukraina on viimase üheksa päeva jooksul tabanud Aasovi merel kokku 116 Vene alust; seda väidet pole sõltumatult kinnitatud.

Venemaa transpordiministeerium teatas, et kaalub kaubavedude osalist ümberkorraldamist Aasovi merel, kuna Ukraina rünnakud tsiviillaevade vastu on sagenenud.

Svõrõdenko valitsus lahkub, von der Leyen sõidab Kiievisse

Ukraina Ülemraada hääletas 14. juulil peaminister Julia Svõrõdenko valitsuse laiali saatmise poolt: 258 saadikut olid poolt, üks vastu. President Volodõmõr Zelenskõi oli personalimuudatusi ette kuulutanud juba pühapäeval, sidudes neid „uuendatud poliitilise strateegiaga". Ta tänas Svõrõdenkot töö eest ning ütles, et pakub talle uut ametikohta seoses ühe võtmepartneriga; Ukraina meedia andmetel oli juttu suursaadiku kohast Washingtonis. Allikate sõnul Svõrõdenko pakkumisest keeldus. Kes uut valitsust juhtima hakkab, pole veel teada.

Samal ajal teatas Ukraina riikliku kaitsetööstuskontserni Ukroboronprom tegevjuht Herman Smetanin tagasiastumisest, avaldamata põhjust. RBC-Ukraina teatas varem, et kaks kontserniga seotud ettevõtte juhti vallandati, kuna laskemoonaladu ehitati Kiievi lähedal Võšneves ohutusnõudeid rikkudes. Juulis toimunud Vene õhurünnaku ajal puhkes laos tulekahju, põhjustades plahvatuse, milles hukkus üheksa inimest ja kahjustada sai üle 250 eramu.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen külastab kolmapäeval, 15. juulil Kiievit. Poola meedia andmetel võib von der Leyen teatada kuni 18 miljardi euro suurusest toetuspaketist: 10 miljardit eurot relvaostudeks ELi SAFE kaitselaenuprogrammi kaudu, 2 miljardit eurot varem kavandatud laenudena ning kuni 6,6 miljardit eurot Euroopa Rahurahastust, mille üle peavad liikmesriigid veel läbirääkimisi. Komisjoni pressiesindaja Olof Gill kommenteeris üksnes, et rohkem infot tuleb pärast presidendi saabumist.

Pariisi kohtumise tulemused ja Bulgaaria väljaastumine

Pariisis kohtusid esmaspäeval tahtekoalitsiooni liidrid Zelenskõiga. Emmanuel Macron teatas, et Prantsusmaa annab Ukrainale 16 Rafale'i hävituslennukit, esimesed peaks Ukraina õhuväkke jõudma aastatel 2028-2029, ning esimese partii uue põlvkonna SAMP/T õhutõrjesüsteeme. Eesti peaminister Kristen Michal rõhutas, et Ukraina vajab enne sügist ennekõike kaitset elektri-, kütte- ja veevarustusele. «Ukraina vajab praegu rohkem õhutõrjet, raketitõrjet ja kauglöögivõimet,» ütles Michal. Eesti on valmis panustama kompaniisuuruse üksuse, instruktorite ja staabiohvitseridega; mandaadi küsib valitsus riigikogult.

Zelenskõi hoiatas Prantsuse telekanalile BFMTV antud intervjuus, et Venemaa valmistub kasutusele võtma kuni 5000 kilomeetri tegevusraadiusega ballistilisi rakette. «Vajame 100 Patrioti raketti kuus ehk kokku 300 raketti talveks,» kirjutas Zelenskõi. Donald Trump on lubanud Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks, kuid keeruka tehnoloogia tõttu ei suuda Ukraina kohalik tootmine niipea alata.

Bulgaaria peaminister Rumen Radev teatas samal päeval, et lahkub tahtekoalitsioonist. «Me ei osale koalitsioonis, mis nõuab Ukrainale jätkuva rahalise ja sõjalise abi andmist,» ütles ta. «Selle konflikti lahendus ei peitu sõja pikendamises, vaid tugevas diplomaatilises algatuses.» Radev, keda peetakse Venemaa-sõbralikuks poliitikuks, asus ametisse pärast seda, kui tema juhitud koalitsioon Progressiivne Bulgaaria võitis 2026. aasta aprilli valimised.

Sanktsioonid ja spordirahastuse küsimus

EL ja Suurbritannia kehtestasid esmaspäeval Venemaale uued sanktsioonid, süüdistades Moskvat küberrünnakutes Euroopa kriitilise taristu vastu. EL lisas nimekirja üheksa isikut ja neli üksust, Suurbritannia veel 24 isikut ja organisatsiooni. Sanktsioonide alla sattusid GRU ohvitserid ning FSB küberüksus Centre 16, mida seostatakse rünnakutega Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja mitme teise ELi riigi vastu.

Üheksa Euroopa riiki, Eesti, Taani, Soome, Läti, Leedu, Madalmaad, Poola, Rumeenia ja Rootsi, saatsid Euroopa Komisjonile kirja, nõudes ELi rahastuse peatamist spordiorganisatsioonidele, mis lubavad Venemaa ja Valgevene sportlastel rahvusvahelistel võistlustel osaleda. Üleskutse tuli pärast seda, kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee tühistas 7. juulil Venemaa Olümpiakomitee osalemiskeelu. «Väited, et sporti saab poliitikast lahutada, kõlavad tühjalt, kui tuhanded süütud ukrainlased on kaotanud elu,» seisab kirjas spordivolinikule Glenn Micallefile.

Ukraina peastaabi andmetel kaotas Venemaa viimase ööpäeva jooksul 1120 sõdurit ning kogukaotused täiemahulise sõja jooksul on nüüd hinnanguliselt 1 421 810 sõjaväelast.