Ukraina droonitootja juht töötas varem Venemaa kaitseministeeriumiga

Ukraina relvatööstusettevõtte Fire Point juht Denis Štilerman elas ligi kolm aastakümmet Moskvas, töötas Venemaa kaitsesektoris ning arendas pärast 2022. aastat Kiievis kaugmaadroone. Ettevõtte kiire kasv on toonud tähelepanu ka selle võimalikele sidemetele Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõbra Timur Minditšiga.

Ukraina relvatööstusettevõtte Fire Point juht Denis Štilerman on loonud ettevõtte, mille kaugmaadroonidega ründavad Ukraina relvajõud Venemaa tagalas asuvaid sihtmärke. Štilermani varasem elu Moskvas, töö Venemaa kaitsesektoris ning sidemed Ukraina võimuladvikuga on samal ajal tekitanud küsimusi, kas ettevõtte edu põhineb peamiselt tehnoloogial või poliitilisel mõjul.

Štilerman sündis ja kasvas Ukrainas inseneride peres. 1991. aastal asus ta õppima Moskva Füüsika- ja Tehnoloogiainstituuti, mille lõpetas teoreetilise füüsiku diplomiga. Pärast õpinguid jäi ta Moskvasse ning tegeles tarkvara, arvutimängude, maa ja kinnisvaraäriga.

Varasem töö Venemaal

2000. aastatel tegi Štilerman koostööd Venemaa kaitseministeeriumiga. Tema enda varasemate intervjuude järgi töötas ta Moskva kaitsealases uurimisasutuses või oli selle töövõtja. Ta ütles, et 2007. aasta alguses paluti tal välja töötada Venemaa relvajõudude automaatsete juhtimissüsteemide kontseptsioon.

«Mul paluti luua Venemaa kaitseministeeriumile automaatsete juhtimissüsteemide kontseptsioon. Ma töötasin selle välja. Õnneks pole nad seda siiani rakendanud,» rääkis Štilerman Ukraina ajakirjanikule Dmitri Gordonile.

Pärast Venemaa ja Gruusia sõja algust katkestas ta enda sõnul suhted Venemaa kaitseministeeriumiga, kuid jätkas Venemaal elamist ja äritegevust. Tal oli mõlema riigi kodakondsus. Venemaa kodakondsusest jäi ta ilma 2016. aastal.

Štilerman on väitnud, et Venemaa julgeolekuteenistus FSB avaldas talle survet ning nõudis 23 miljonit dollarit. 2018. aastal veetis ta kuus kuud eeluurimisvanglas seoses pankrotistunud linnufarmilt maa ostmisega. Asi lõpetati talle süüdistust esitamata.

Fire Pointi kiire kasv

1990. aastate lõpus oli Štilerman Venemaal juba korra vahistatud ning viibis Butõrka eeluurimisvanglas kaks aastat. Pärast Venemaalt lahkumist kolis ta 2019. aastal Ukrainasse, loobus perekonnanimest Danilov ning hakkas Kiievis arendama avaliku ruumi projekte.

1991. aastal asutas ta koos arhitekt Irina Terehhi ja kooliaegse sõbra Jegor Skalõgaga ettevõtte Fire Point. Štilermani sõnul investeeris ta sinna Venemaal kinnisvaratehingutega teenitud raha. Esimene kaugmaadroon valmis sama aasta lõpuks, 2023. aastal alustas ettevõte nende müüki Ukraina armeele ning 2024. aastaks ulatusid riigilepingud miljarditesse grivnadesse.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas 2026. aasta juunis Fire Pointi insenere droonide eest, mis suudavad tema sõnul tabada sihtmärke kuni 3000 kilomeetri kaugusel.

Küsimused sidemete kohta

Fire Pointi edu on seostatud ka Timur Minditšiga, kes oli enne poliitikasse siirdumist Zelenskõiga seotud stuudio Kvartal 95 kaasomanik. 2026. aasta aprillis avaldatud telefonikõnede materjalide järgi palus Minditš toonase kaitseministri Rustem Umerovi abi Fire Pointi rahastamise kiirendamisel. Minditš eitas, et ta oleks ettevõtte omanik või tegelik kasusaaja.

Štilermani sõnul soovis Minditš 2024. aasta lõpus osta poole Fire Pointist 100 miljoni dollari eest. Araabia Ühendemiraatide kaitsekontsern Edge Group pakkus seejärel enam kui 700 miljonit dollarit kolmandiku ettevõtte eest. Fire Point loobus mõlemast tehingust, kuid Štilerman kinnitas, et Minditš aitas ettevõttel pääseda ligi Nõukogude raketitehnika joonistele.

«Ma ei saa Minditši kohta midagi halba öelda. Ta armastab oma ema, on väga sarmikas ja aitas meid kõigest jõust, midagi vastu küsimata,» ütles Štilerman.

Fire Point arendab odavaid kaugmaadroone ning tiibraketti Flamingo. Ettevõtte järgmine suur projekt on Freya õhutõrjesüsteem ja selle rakett FP-7.x, mida esitletakse odavama alternatiivina USA Patriotile. Ukraina ja üheksa Euroopa Liidu riiki on teatanud kavatsusest luua ühine Euroopa õhutõrjevõimekus.