Ukraina droonirünnakud Venemaa tagalasse: strateegia ja uued sihtmärgid

Ukraina laiendab droonirünnakuid Venemaa majandustaristule ja kaalub tsiviillennunduse sihikule võtmist. Sõjalised piirangud ja kasvavad kaitse-eelarve kulutused seavad aga kampaania ulatusele ranged raamid.

Ukraina jätkab droonirünnakute kampaaniat Venemaa tagalasse, võttes sihikule nii naftatöötlemistehased kui ka logistikakeskused. Septembri alguses vihjas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et tulevikus võib rünnakute sihtmärgiks saada ka tsiviillennunduse taristu, mis on tekitanud Venemaa juhtkonnas terava vastureaktsiooni. Vladimir Putin on väljendanud rünnakute suhtes rahulolematust.

Valikute loogika ja piirangud

Ukraina praegune rünnakute strateegia keskendub sihtmärkidele, mis on suhteliselt kaitsetud ja mille hävitamine põhjustab märkimisväärset majanduslikku kahju. Naftarafineerimistehased ja suured laokompleksid on valitud seetõttu, et neil puudub tugevdatud raudbetoonist kaitse, mistõttu on need haavatavad ka kergemate lõhkepeadega varustatud droonide suhtes. Ukraina kasutab rünnakuteks peamiselt pikamaadroone, mis navigeerivad eelprogrammeeritud koordinaatide järgi, kuna reaalajas juhitavate droonide kasutamist Venemaa territooriumil piirab Starlinki satelliitside puudumine.

Sõjaliste sihtmärkide, nagu lennuväljade või tugevdatud hangaaride ründamine, on osutunud keeruliseks. Ukraina käsutuses olevate droonide lõhkepea võimsus ei ole piisav tugevate konstruktsioonide purustamiseks ning ballistiliste rakettide nappus sunnib väejuhatust tegema raskeid valikuid. Vähetähtis pole ka finantsiline koormus. Ukraina väejuhatuse plaan suurendada droonirünnakute mahtu nõuaks märkimisväärseid rahalisi investeeringuid, mis moodustavad suure osa riigi kaitse-eelarvest.

Sisemised pinged ja eelarve

Kaitse-eelarve vahendite ümber on tekkinud ka siseriiklikke pingeid. Hiljuti ametist lahkunud kaitseministri ja vägede juhtkonna vahel on olnud arutelusid droonihangeteks eraldatud raha üle, mis oleks pidanud katma sõjaväelaste palkasid. Ametnikud on pidanud tegelema väljakutsetega, mis on seotud ootamatute kulutustega droonidele.

Tsiviillennunduse ründamise ähvardus, mille Zelenskõi esitas, peegeldab soovi survet suurendada. Siiski näitab varasem kogemus, et üksikud rünnakud lennujaamadele või lennujuhtimiskeskustele põhjustavad vaid lühiajalisi seisakuid. Olulise mõju saavutamine eeldaks pikaajalist ja süstemaatilist kampaaniat, mis sarnaneks Venemaa rünnakutega Ukraina energeetikataristu vastu, kuid selline tegevus nõuaks praegusest oluliselt suuremat ja stabiilsemat rünnakuvõimekust.