Ukraina droonirünnakud sukeldavad Venemaa küttekriisi: elanikud jagavad kogemusi

Ukraina droonirünnakud Venemaa naftarafineerimistehasele on põhjustanud üha laieneva kütusekriisi, mis mõjutab erinevaid regioone ebaühtlaselt. Meedia Meduza küsitles oma Venemaa lugejaid, kes kirjeldasid pikki järjekordi tanklatele, limiite ja hindade kiiret tõusu. Enamik vastajaid peab kriisi põhjuseks Putini algatatud sõda.

Ukraina droonirünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele (NTT) on viinud riigi kasvavasse kütusekriisi. Ajavahemikul 17.-19. juuni 2026 küsitles sõltumatu väljaanne Meduza oma Venemaal elavaid lugejaid, ja sai tohutult vastuseid, mis paljastavad kriisi tegeliku ulatuse ning inimeste suhtumise sellesse.

Ebatasane kriis: regioon regioonilt

Vastuste põhjal joonistub välja killustatud pilt. Paljudes Venemaa piirkondades pole probleeme (veel) otseselt tunda, kuid lõunapoolsetes piiririgioonides, annekteeritud Krimmis ning linnades, mille lähedal paiknevad rünnakute all olnud rafineerimistehastel, on olukord märksa kriitilisem.

Moskvas kurtsid mõned elanikud, et 100-oktaanist bensiini pole lihtsalt kuskilt saada, peale kümmet tanklat läbikäimist tuli tühjade kätega tagasi pöörduda. Üks lugeja kirjutas: «Rosnefti telefoniliinile helistades ütles operaator, et tuleb iga tankla eraldi üle kontrollida ja rakenduse kaardil olev info ei pruugi olla ajakohane.» Krimmis maksab bensiin kohati kuni 300 rubla liiter, samas kui mandrilähimates piirkondades on hinnad tõusnud 110 rublani liitri eest, kus veel mõne nädala eest maksis see 60-70 rubla.

Limiidid, järjekorrad ja tühjad tanklakatid

Mitmed lugejad kirjeldasid konkreetseid piiranguid: tanklatesse on seatud 20-50 liitrise ostu ülempiir, kanistritesse bensiini ei anta ning mõned tanklaketid, nagu Tatneft, sulgevad päeva jooksul tanklaid neljaks-kuueks tunniks. Ühe lugeja sõnul oli tema lähedal asuval eratanklal juba nädalaid sildi «BENSIINI EI OLE. MILLAL TULEB, EI TEATA. PALUN ÄRA KÜSI».

Omskis usub üks lugeja, et olukord on praegu kontrolli all tänu Siberi rafineerimistehasele, kuid lisas: «Kui Omski NTT-ga midagi juhtub, lähevad hinnad kõikjal ja kõige peale tugevasti üles.» Tatarstanis teatas Gossovet, et on palunud ettevõtjatel ise droonide tõrjesüsteemid hankida, ilma riikliku toeta.

«Kriis puudutab kõiki, mitte ainult autojuhte»

Mitmed vastajad rõhutasid, et kütusekriis ei ole pelgalt autojuhtide probleem. «Peaaegu iga kaup poes, leivast kuni tehnikani, jõuab kohale veoautodega, mis tarbivad diislit. Niipea kui kütusevarustus muutub ebastabiilseks, arvestavad vedajad uued kulud hinna sisse,» selgitas üks lugeja. «Isegi kui sul autot pole, tunned kriisi supermarketi hinnasiltidel ja tühjadel riiulitel.»

Kellel on süüdi?

Selles küsimuses on Meduza lugejad praktiliselt üksmeelsed: vastutuse kandjaks peetakse Vladimir Putinit ja tema algatatud sõda. «Kriisiline olukord hakkas tunda andma alles 2026. aasta mais. See tekitab viha, kuidas saab riik, mis on aastakümneid naftamajandusest elanud, kriisi mõne drooni tõttu?» kirjutas üks lugeja. Teine lisas: «Ukraina on leidnud nõrga koha. Kriis süveneb.»

Kuid mitte kõik ei usu, et kütusekriis toob kaasa poliitilisi muutusi. «Bensiini pole? Ajavad jälle mingi loo sellest, kui kasulik on jalgsi käia,» kirjutas lugeja Kesk-Venemaalt. «Kui bensiin maksab 120, 150 rubla, tangivad edasi nagu enne. Inimesed ei väljenda rahulolematust enam isegi eravestlustes.»

Ukraina droonistrateegia mõjud

Kriisi taustal tõuseb esile Ukraina sihikindel droonirünnakute kampaania NTT-de vastu. Rünnakute intensiivsus on kasvanud ja mitmed rafineerimistehastel on saanud kahjustada, mis mõjutab eriti lõunapoolseid regioone ja Krimmi. Venemaale on see tõsine logistiline väljakutse: nõrk koht riigi militaarse ja tsiviilökonoomia südames.

Mitmed vastajad väljendasid kahesugust tunnet: rõõm, et Ukraina on leidnud tõhusa vastumeetme, kuid mure oma elustandardi languse pärast. Üks lugeja kirjutas: «Loodan, et kas või nii mõned inimesed hakkavad märkama oma elu halvenemist ja tulevad järgmistel valimistel kohale.»