Ukraina droonirünnak tabas Afipski naftarafineerimistehast Venemaa Krasnodari krais

Ukraina ründas droonidega Venemaal Krasnodari krais asuvat naftatöötlemistehast, samal ajal kui Kiievis viibinud välisliidrid sattusid õhuhäire ohtu. Ukraina on koostöös liitlastega välja töötanud uue rahuplaani, mis näeb ette puhvertsooni loomist rindejoonel.

Ööl vastu teisipäeva, 25. augustit 2026, tabas Ukraina droonirünnak Venemaal Krasnodari krais asuvat Afipski naftarafineerimistehast. Sotsiaalmeediasse postitatud materjalidest oli rünnaku ajal näha tehases puhkenud ulatuslikku tulekahju ning piirkonnas anti õhuhäire. Afipski rajatis on Lõuna-Venemaa üks olulisemaid naftatöötlemise keskusi, mis töötleb aastas ligikaudu 6,25 miljonit tonni toornaftat, vastutades umbes kahe protsendi eest kogu Venemaa rafineerimismahust.

Sõjategevus ja sihtmärgid

Lisaks Krasnodari kraile registreeriti aktiivset õhutõrjetegevust ka Rostovi oblastis asuva Novošahtinski naftarafineerimistehase ümbruses. Ukraina relvajõudude teatel sai hiljutistes operatsioonides kannatada ka Vene hävitaja MiG-29, mis paiknes Millerovo lennuväljal Rostovi oblastis. Samal ajal jätkusid rünnakud Ukraina taristu vastu: Venemaa korraldatud droonirünnak Tšernihivi piirkonna elektrijaamale jättis Slavutõtši linnas ja selle ümbruses elektrita üle 30 000 tarbija. Ukraina andmetel ulatusid Vene vägede kaotused viimase ööpäeva jooksul 1230 sõdurini.

Diplomaatilised käigud ja visiidid

Ukraina president Volodymyr Zelenskyy teatas uue rahuplaani ettevalmistamisest, mis on sündinud koostöös USA ja Euroopa esindajatega. Plaani keskmes on relvarahu ja vastastikune vägede taandumine, mille tulemusel moodustuks kahe osapoole vahele kontrollitav puhvertsoon. «See tähendab, et meie ja venelased astume ühesugused sammud tagasi ning see loob justkui puhvertsooni… mingi juhtimise alla,» kirjeldas president ettepanekut, märkides, et diplomaatiliste lahenduste otsimiseks on avatud võimaluste aken kuni 2027. aasta suve lõpuni.

Kõrgetasemelise diplomaatia taustal sattusid Kiievis visiidil viibinud Soome president Alexander Stubb ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costa ohuolukorda, kui nad pidid õhuhäire tõttu varjendisse liikuma. Stubb rõhutas oma sõnavõtus, et lääne toetus Ukrainale peab jätkuma. «Meie ühine seisukoht on selge, et toetust Ukrainale jätkatakse ja survet Venemaale hoitakse üleval,» märkis Soome riigipea.

Tehnoloogiline koostöö

Ukraina ja Ühendkuningriik allkirjastasid koostööleppe tehisintellekti vallas. Suurbritannia valitsuse ja president Zelenskyy poolt heakskiidetud kokkulepe süvendab koostööd Ukraina kaitseministeeriumi platvormidega. See süsteem koondab lahinguväljalt kogutud andmeid tuhandetelt sensoritelt ja kaameratelt, võimaldades arendada uusi tehisintellekti mudeleid, mis on mõeldud sõjaliste võimekuste tõstmiseks ja kriitilise taristu kaitsmiseks.