Ukraina droonid tabasid naftatehast Slavjansk-na-Kubani lähedal

Ukraina ründas ööl vastu 28. juunit 2026 droonidega Krasnodari krai, tabades naftatöötlemistehast Slavjansk-na-Kubani linnas, rünnak on osa Zelenski 40-päevasest „mõjuoperatsioonist" Venemaa vastu. Samal ööl rünnasid Vene väed Zaporižžjat ja Kiievit, hukkus kaks inimest. Trump andis G7 tippkohtumisel mõista, et võib loobuda nn Anchorage'i kokkulepetest Venemaaga.

Ukraina droonid ründasid 28. juunil 2026 Venemaa Krasnodari kraid, tabades naftatöötlemistehast Slavjansk-na-Kubani linnas. Tehas kuulub kontserni Slavjansk EKO ning töötleb umbes kolm miljonit tonni naftat aastas, tootes kütteõli, diislikütust ja laevakütust.

Rünnak ja kahjud Venemaal

Krasnodari krai kuberner Veniamin Kondratjev teatas, et rünnakus hukkus üks inimene. Lisaks sai vigastada üks inimene Krasnoarmeiski rajoonis asuva Trudobelikovskaja küla lähedal, kuhu kukkus drooni vraki osi. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) kinnitas rünnakut ning teatas, et tulekahjud puhkesid toornafta reservuaaride, naftasaaduste hoiuplatsi ja esmase naftarafineerimise seadmete lähedal. Krasnodari krai võimud ei avaldanud täpsemat infot tekitatud kahju kohta.

Volodõmõr Zelenskõi teatas, et samal ööl tabas Ukraina ka naftatöötlemistehast Jaroslavli oblastis, ligikaudu 700 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. Jaroslavli kuberner Mihhail Jevrajev kinnitas drooniohu olemasolu oma piirkonnas ning teatas ajutisest liikluspiirangud Moskva suunas, kuid need eemaldati peagi taas.

Zelenski 40-päevane operatsioon

SBU kinnitas, et Slavjanski naftatehase ründamine toimus osana 40-päevasest mõjuoperatsioonist Venemaa vastu. Zelenskõi andis operatsioonile heakskiidu 25. juunil 2026, täpsustamata selle meetodeid avalikult.

Venelased omakorda ründasid samal ööl Zaporižžjat ja Kiievit. Zaporižžja oblastijuht Ivan Fedorov teatas kahest hukkunust ja 16 haavatud inimesest. Üks hukkunutest oli 53-aastane naine, teise isiku tuvastamine on pooleli. Fedorovi sõnul kasutas Vene sõjavägi juhtimisega õhupomme. Kiiev sai samuti pihta, linnapea Vitali Klitško teatas kahest vigastatust.

Trump ja Anchorage'i kokkulepped

Donald Trump avaldas G7 tippkohtumisel, mis toimus 15.-17. juunil, pettumust Venemaa presidendi Vladimir Putini suhtes ning andis mõista, et USA võib loobuda nn Anchorage'i kokkulepetest, millega Venemaa nõudis Donbassi üleandmist, vahendas Axios kahe allika viitel.

«Trump oli Putiniga seotu suhtes skeptiline ja rääkis Venemaa survestamisest. Kuid teised liidrid ei usu, et ta tegelikult midagi ette võtab,» tsiteeris Axios ühte oma allikat.

Ukraina välisminister Andri Sibiga teatas, et «Anchorage'i vaim», nii kirjeldas Vene ajakirjandus Trumpi ja Putini Alaskal toimunud tippkohtumise tulemusi, «on kindlasti surnud, kui ta üldse kunagi elas».

«Venemaa jaoks on Anchorage'i õppetund see, et iga rahuplaan, mis töötati välja ilma Ukrainat kaasamata, on määratud muutuma kummituseks ja hajuma. Moskva peaks lõpetama kummitustesse uskumise ja selle asemel vastama Ukraina siiraste läbirääkimispakkumiste peale,» kirjutas Sibiga.