Ukraina droonid tabasid Moskva naftatöötlemistehast, kehtestati lennupiirangud

Ukraina korraldas neljapäeva varahommikul ulatusliku droonirünnaku Moskva vastu, mille käigus tabati Kapotnja naftatöötlemistehast ja puhkesid tulekahjud. Samal ajal kohtuvad G7 riigid, lubades suurendada relvatarneid Ukrainale ning anda litsentse relvastuse tootmiseks Euroopas ja Ukrainas. Ukraina kaitseminister taotleb liitlastelt lisaks 20 miljardit dollarit sõjaliseks rahastamiseks.

Ukraina korraldas 18. juunil 2026 varahommikul ulatusliku droonirünnaku Moskva ja Moskva oblasti vastu. Moskva linnapea Sergei Sobjanini sõnul hävitas Venemaa õhutõrje vähemalt 137 pealinna suunas lennanud drooni, kuid osa neist jõudis siiski sihtmärgini.

Naftatöötlemistehas leekides

Kapotnja linnaosas asuv Moskva naftatöötlemistehas sai rünnakus pihta, rajatises puhkesid tulekahjud ning sõltumatu Venemaa väljaande Astra videoanalüüsi kohaselt registreeriti seal vähemalt viis eraldi põlengut. Sotsiaalmeedias levinud videotes on näha plahvatusi ja tulekeeli mitmes Moskva piirkonnas. Kahjustusi tekkis ka Sadovodi kaubanduskeskuses linna kaguosas. Esialgsetel andmetel ohvreid ei ole. Rünnaku tõttu kehtestati ajutised lennupiirangud kolmes Moskva lennujaamas, Vnukovos, Šeremetjevo ja Žukovskis.

Kapotnja tehas töötleb hinnanguliselt 11,6 miljonit tonni naftat aastas ning on üks olulisemaid kütusetarnijaid Venemaa jaoks. Kui andmed leiavad kinnitust, oleks tegemist ühe suurima Moskva vastu korraldatud droonirünnakuga viimastel kuudel. Ukraina ametivõimud ei ole rünnakut veel kommenteerinud.

G7 lubab Ukrainale relvatootmise litsentse

Samal ajal toimuval G7 tippkohtumisel saavutati kokkulepe anda Ukraina ja Euroopa ettevõtetele litsentse pikamaarakettide ning õhutõrjesüsteemide tootmiseks. Saksamaa kantsler Friedrich Merz selgitas, et Lääs ei suuda praegu vajalikus mahus relvastust toota ning seetõttu tuleb kasutada olemasolevaid tootmisvõimsusi nii Euroopas kui ka Ukrainas. Eriti terav on õhutõrjerakettide nappus, mis on kujunenud üheks Ukraina suurimaks probleemiks Venemaa jätkuvate raketi- ja droonirünnakute taustal.

G7 lõppavalduses lubati suurendada õhutõrjesüsteemide, pealtkuulamisrakettide ja pikamaaründevõimekuse tarnimist Ukrainale. Diplomaatiliste allikate sõnul võib koostöö hõlmata ka selliste relvasüsteemide tootmist litsentsi alusel, mida seni valmistati üksnes USA-s või teistes lääneriikides.

Ukraina taotleb 20 miljardit dollarit lisarahastust

Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorov teatas Reutersile, et Ukraina esitab neljapäeval Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumisel, ehk Ramsteini grupi raames, kuhu kuulub üle 50 riigi, taotluse saada liitlastelt täiendavalt 20 miljardit dollarit sõjaliseks rahastamiseks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi osaleb samal päeval Brüsselis Euroopa Liidu juhtide tippkohtumisel, kus on päevakorras sõja ja Euroopa julgeoleku küsimused. Euroopa Liidu ametnikud kinnitasid, et ELi Ülemkogu presidendi António Costa büroo ja Kremli vahel on toimunud esialgsed diplomaatilised kontaktid, kuid rõhutasid, et EL ei kavatse võtta vahendaja rolli. «EL ei ole vahendaja. See toetab Ukrainat tema püüdlustes saavutada õiglane ja püsiv rahu,» ütles üks Euroopa ametnik.

Merz, Macron ja Trump ühtse rinde poole

Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas G7 kohtumise tulemusi märgiks olulisest muutusest USA hoiakus sõja suhtes, rääkides «väga sügavast muutusest» ja G7 riikide uuest mobiliseerumisest Ukraina toetuseks. USA president Donald Trump andis mõista, et näeb diplomaatilisel lahendusel endiselt võimalust, kuid nimetas Venemaad konfliktis «ründavaks pooleks» ning märkis, et just Venemaa kannab sõjas kõige suuremaid kaotusi.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni tegi ettepaneku määrata EL-ile üks ühine esindaja Venemaa-suunalisteks kontaktideks Ukraina küsimustes. Tema hinnangul tekitab erinevate diplomaatiliste algatuste rohkus segadust ning nõrgestab Euroopa sõnumi selgust. Meloni lisas, et selline saadik peaks pärinema mõnest keskmise suurusega liikmesriigist, mitte ühest suurriigist.

Brjanski bussiintsidendi süüdistused

Paralleelselt süüdistas Venemaa kolmapäeval Ukrainat droonirünnakus Valgevene koolilapsi vedanud bussi vastu Brjanski oblastis. Vene ametivõimude teatel hukkus rünnakus üks lapsi saatnud naine ning vigastada sai kaheksa inimest, nende hulgas kuus last. Ukraina relvajõud lükkasid süüdistused tagasi, öeldes, et ei kasutanud kõnealusel ajal Brjanski oblastis droone. Reuters märkis samuti, et ei suutnud juhtunut sõltumatult kinnitada.