Ukraina droonid ründasid Omskis ja Togliattis kautšukitehaseid, Omskis põles ka Ozoni ladu

Ukraina droonid ründasid 24. oktoobril kahte Venemaa keemiatehast: Samara oblastis Togliattis asuvat Tolyattikauchuki ja Omskis asuvat Omski kautšukitehast. Omskis sai pihta ka veebipoe Ozon logistikakeskus. Ukraina peastaap kinnitas Togliatti tabamust, Omski oblasti kuberner rünnakut.

Ukraina droonid ründasid 24. oktoobril kahte suurt Venemaa keemiaettevõtet: Samara oblastis Togliattis asuvat sünteetilise kautšuki tootjat Tolyattikauchuk ja Omskis asuvat Omski kautšukitehast. Mõlemas kohas puhkes Telegrami seirekanalite teatel tulekahju.

Omsk asub Ukraina piirist üle 2500 kilomeetri kaugusel. Omski oblasti kuberner Vitali Hotsenko kinnitas rünnakut linna põhjapoolsele tööstussõlmele, kuid ei nimetanud kahjustada saanud ettevõtteid. Kanali Exilenova+ esialgse geolokatsiooni järgi tabas löök MTBE tootmisega seotud -3 ja -5 seadmeid. Sõltumatut kinnitust selle kohta pole.

Omski kautšukitehas kuulub kontserni Titan ja toodab sünteetilist kautšukit, fenooli, atsetooni ja metüül-tert-butüüleetrit.

Omskis sai pihta ka veebipoe Ozon logistikakeskus. Ettevõtte pressiteenistus kinnitas, et pärast drooni tabamust puhkes tulekahju ja töötajad evakueeriti. Esialgu keegi viga ei saanud. Ozon peitis ajutiselt laos olevad kaubad e-poest ja hoiatas tellimuste võimaliku tühistamise eest. Exilenova+ andmetel on ladukompleksi pindala umbes 107 000 ruutmeetrit ja mahutavus ligi 30 miljonit kaubaühikut.

Tulekahju Togliattis

Togliattis algas Tolyattikauchuki territooriumil öösel suur tulekahju. Kohalikud avaldasid videoid ja kirjutasid droonide lendudest linna kohal. Ukraina peastaabi sõnul toimusid ettevõtte piirkonnas plahvatus ja tulekahju. Togliatti linnapea Ilja Suhhih märkis mitme tööstusobjekti kahjustusi, kuid ei täpsustanud, milliseid. Esialgu hukkunuid ega vigastatuid pole. Samara lennujaamas piirati lende ajutiselt.

Tolyattikauchuk kuulub Tatnefti gruppi ja on üks Venemaa suurimaid sünteetilise kautšuki tootjaid. Ettevõtte enda andmetel langeb sellele umbes veerand riigi sünteetilise kautšuki turust. Tehas toodab isopreen-, butadieen-stüreen- ja butüülkautšukit, monomeere ning bensiini kõrgoktaanilisi lisandeid.

Miks kautšuk on kaitsetööstusele oluline

Sünteetilist kautšukit kasutatakse rehvide, voolikute, tihendite ja amortisaatorite valmistamiseks, mida vajab ka sõjatehnika. Mõned sünteetilised polümeerid, näiteks hüdroksüülrühmadega polübutadieen (HTPB), on tahke raketikütuse sideaine.

Tolyattikauchuki on rünnatud varemgi: aprillis, juunis ja 12. septembri öösel. 25. septembril teatas Ukraina peastaap tabamustest Jefremovi tehasele Tula oblastis ja Voronežsintezkautšukile Voronežis. Peastaabi väitel osalevad need ettevõtted Iskanderi ballistiliste rakettide tahke kütuse tootmises. 13. septembril ründasid droonid Nižnekamski tööstusala Tatarstanis, kus asub Nižnekamskneftehim, kuid otsest tabamust tootmisele pole kinnitatud.

Väljaande The Insider uuringu järgi sõltub Venemaa lõhkeainete ja laskemoona tootmine suurel määral imporditud keemiakomponentidest, eelkõige Hiinast. Näiteks Permi püssirohutehas kulutab poole aasta jooksul umbes 1600 tonni akrüülnitriili, millest ligikaudu 600 tonni tuleb Valgevenes Novopolotskis asuvalt ettevõttelt.