Ukraina droon päädis Läti valitsuskaos

Pärast seda, kui Venemaa droon tabas Rēzekne kütusehoidlat Lätis Latgale piirkonnas, nõudis peaminister Evika Siliņa kaitseminister Andris Sprūdsi lahkumist. Kuigi Sprūds nõustus, on tema partei Progressiivid segane valitsuskoalitsiooni jätkamise suhtes.

Möödunud neljapäeval saabus Lätile järjekordne julgeolekuoht, kui kaks Venemaalt pärit drooni tungisid Läti õhuruumile. Latgale piirkonnas kukkus neist üks alla ja tabas Rēzekne linna kütusehoidlat. Kuigi hoone enesega olevaid kahju ei tekkinud, tekitas juhtunus otsese reaktsiooni Läti poliitilises juhtkonnas.

Peaminister Evika Siliņa leidis, et kaitseminister Andris Sprüdsi tegevus oli ebapiisav ja nõudis tema lahkumist valitsusest. Sprüds, kes kuulub Progressiivide parteisse, nõustus otsusega ja oli lahkumiseks valmis. Kuid tema partei, millel on otsustav roll valitsuskoalitsioonis, ei ole selge, kas soovib samas koosseisus edasi tegutseda.

Arvamustoimetaja Mattias Jõesaar märkib, et ühe droonirünnaku tagajärjel on Läti valitsus ähmases seisus. Progressiivide esindajad tajuvad, et nende kaitseminister kanti ette, kuid pole veendunud, kas valitsuskoalisitsioon on ees piisavalt stabiilne. See nähtus illustreerib, kuidas turvaisikud võivad otse mõjutada poliitilise ellu Balti riikides.

Läti julgeolekuolukord jääb pingsaks, kuigi seni pole Läti ega tema lähinaabrite NATO liitlastelt otsest sõjalist ohtu. Incidendid nagu Rēzekne droonirünnak näitavad aga, et Venemaa jätkab hübriidohte ja riskidel tegutsemist. Läti valitsus peab nüüd otsustama, kuidas edasi minna ning kas koalisitsioon säilitab vajalikku ühtsust turvaohtude vastu.