UK valitsuse plaan karmistada immigratsioonireegleid võib kahjustada riigi rahandust

Suurbritannia siseminister Shabana Mahmoodi ettepanek pikendada madala kvalifikatsiooniga välistööliste alalise elamisloa saamise ooteaega 15 aastani on tekitanud valitsuses tõsiseid erimeelsusi. Majandusanalüütikute hinnangul vähendab range sisserändepoliitika riigi maksutulusid ja kahjustab NHS-i eelarvet.

Suurbritannia siseminister Shabana Mahmood on esitanud ettepaneku karmistada immigratsioonireegleid, pikendades madala kvalifikatsiooniga välistööliste alalise elamisloa saamise ooteaega viielt aastalt 15 aastani. See kava, mis puudutaks tagasiulatuvalt ka alates 2021. aastast riiki saabunuid, on muutunud peaminister Andy Burnhami valitsuses sisepingete allikaks.

Majanduslik mõju riigieelarvele

Majandusteadlaste hinnangul võib sisserände vähendamine avaldada survet riigi rahandusele. Eelarveuuringute instituut on hoiatanud, et sisserände langus vähendab maksutulusid, mis võib riigikassas tekitada ligikaudu nelja miljardi naela suuruse puudujäägi. See lükkab ümber väite, et migrandid koormavad riigi rahandust, kuna statistika osutab vastupidisele.

Riiklik tervishoiuteenistus NHS on samuti sõltuv välismaisest tööjõust. Nuffield Trusti uuringud näitavad, et sisserändajad tasuvad tervishoiusüsteemi kasutamise eest 60 protsenti rohkem, kui nad teenuseid tarbivad. Immigratsiooni piiramine ähvardab seega ka seda tuluallikat, mis on varem aidanud NHS-i eelarvet stabiliseerida.

Valitsuse sisemised erimeelsused

Energiaminister Miatta Fahnbulleh on väljendanud muret, et pikaajaline ebakindlus alalise elamisloa osas pärsib integratsiooni. Valitsuse plaanis nähakse katset eelistada kõrgepalgalisi spetsialiste, kuid see tekitab probleeme sektorites, kus tööjõupuudus on kriitiline.

Veel 2024. aastal prognoosis eelarvevastutuse amet, et varasem sisserändelaine aitab 2028.-2029. majandusaastaks vähendada riigi laenukoormust enam kui seitsme miljardi naela võrra. Praegune valitsus peab aga otsustama, kas jätkata sisserände vähendamisega või leida katteallikad tõusvatele maksudele ja laenukoormusele.