Uimastipoliitika ekspert: Eesti vajab karistamise asemel ohutuse tagamist

Uimastipoliitika analüütik Mart Kalvet rõhutab, et Eesti uimastikriisi lahendamiseks on vaja fookus nihutada jõumeetoditelt kahjude vähendamisele ja testimisteenuste kättesaadavusele. Eksperdi sõnul ei taga ainuüksi karskus kõigile elukvaliteeti, mistõttu tuleks keskenduda riskide maandamisele ja inimeste toetamisele.

Eesti uimastipoliitika vajab fundamentaalset muutust, kus senine rõhuasetus keeldudele ja karistustele asendatakse teaduspõhise kahjude vähendamise strateegiaga. Mart Kalvet, kes esindab Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühingut, rõhutab, et praegune lähenemine ei suuda ohjeldada turule jõudvate ainete ohtlikkust ega kaitsta tarvitajaid.

Kriis turul nõuab uusi lahendusi

Sünteetiliste opioidide turg on Eestis endiselt murettekitav, kuid olukord on muutunud dünaamilisemaks ja keerulisemaks kui varem fentanüülilaine ajal. Kalvet selgitab, et praegune turg on muutunud ettearvamatuks: tarvitajad, ja sageli ka ainetega kauplejad ise, ei tea täpselt, milliseid toksilisi segusid müüakse. See loob olukorra, kus iga kasutuskord on kui vene rulett.

Eesti on viimasel ajal pälvinud rahvusvahelist tähelepanu, sealhulgas Saksamaa meedias, kus riiki on kirjeldatud kui Euroopa uimastituru katsepolügooni. Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseijuht Rait Pikaro ja Kalvet on viidanud, et saja aasta pikkune jõumeetoditel ja pakkumise piiramisel põhinev strateegia ei ole oodatud tulemusi andnud. Seni, kuni nõudlus püsib, leiab pakkumine tee põranda alla, muutudes veelgi kriminaalsemaks ja kontrollimatumaks.

Haridus ja testimine on võtmetähtsusega

Kalveti hinnangul peab ennetustöö algama juba kooliharidusest, kuid sellest ei piisa. "Meil on vaja teavitada ja harida, kuid ka otseselt riske maandada," selgitas ta. Tema sõnul vajab Eesti hädasti süsteemset uimastite testimise teenust, mis võimaldaks kasutajatel teada saada, millist ainet nad tarvitavad, vähendades seeläbi üledoosiohte.

Kuigi Eestis on juba töös süstlavahetuspunktid ja tugiteenused nagu Sütik, on vajadus terviklikuma lähenemise järele suur. Ekspert rõhutab, et karistamine ei ole lahendus inimestele, kelle jaoks karskus ei ole hetkel võimalik või sobiv valik. Eesmärk peab olema nende elu ja tervise säästmine, et nad püsiksid elus kuni ajani, mil nad on valmis sõltuvusest vabanema ja tavaellu naasma.