Ühiskonnategelased pakuvad Eesti presidendikandidaadiks kindralmajor Riho Ühtegi

Helilooja Sven Grünberg, ettevõtjad Hugo Osula ja Kris Taska, näitleja Hendrik Toompere ning analüütik Raivo Vare on avalikus pöördumises teinud ettepaneku seada endine Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi Eesti presidendikandidaadiks. Analüütik Raivo Vare kinnitas ERR-ile, et Ühtegi on kandideerimiseks oma nõusoleku andnud. Riigikogu koguneb presidenti valima 2. septembril 2026.

Viis tuntud Eesti ühiskonnategelast on pöördunud avalikkuse ja erakondade poole üleskutsega kaaluda kindralmajor Riho Ühtegi kandidatuuri Vabariigi Presidendi ametisse. Analüütik Raivo Vare kinnitas ERR-ile, et Ühtegil on kandideerimiseks ka enda nõusolek olemas.

Kes on algatajad?

Pöördumisele on alla kirjutanud helilooja Sven Grünberg, ettevõtja Hugo Osula, ettevõtja ja filmimees Kris Taska, näitleja ja lavastaja Hendrik Toompere ning analüütik Raivo Vare. Ühisavalduses rõhutavad nad, et Eesti vajab praegu presidenti, kes ei oleks «parteide kokkulepete madalaim ühisosa, vaid aus, otsekohene ja kogemustega liider, kelle sõna maksab ja keda kuulatakse ning usaldatakse».

Nende sõnul peab riigipea suutma nimetada asju õigete nimedega ega tohi pelgata rääkida olukorrast nii, nagu see tegelikult on. Samuti rõhutavad algatajad, et president peab olema rahvale vaimseks liidriks ja töötama ühiskondliku usalduse taastamise nimel, olles sillaks lõhenenud osapoolte vahel.

Kes on Riho Ühtegi?

Riho Ühtegi (62) on Eesti kõrgeim ohvitser auastmega kindralmajor, kes töötas Kaitseliidu ülemana aastatel 2019-2023. Oma sõjaväekarjääri jooksul on ta juhtinud kaitseväe luurepataljoni ja teeninud Eesti kontingendi ülemana Afganistanis.

Algatajate hinnangul on Ühtegi osalusel taastatud ja loodud kaitseväe struktuuriüksusi ning ta on juhtinud Kaitseliitu ajal, mil hübriidohud muutusid igapäevaseks nähtuseks. «Riho Ühtegit peetakse hinnatud eksperdiks meie liitlaste seas, ta on lugupeetud ohvitser Kaitseväes ja Kaitseliidus ning ta on alati olnud populaarne ülem oma alluvate seas,» kirjutatakse pöördumises.

Algatajad toovad esile, et Ühtegi on rõhutanud: riigikaitse ei seisne üksnes relvades ja sõdurites, vaid algab rahva enesekindlusest, eesti keele ja kultuuri hoidmisest ning ausast enesehindamisest.

Presidendivalimiste ajakava

Riigikogu koguneb presidenti valima 2. septembril 2026. Kandidaatide esitamine toimub 21.-24. augustil. Kui esimesel hääletusvoorul presidenti valida ei õnnestu, järgnevad vajadusel teine ja kolmas voor 3. septembril. Juhul kui riigikogu presidenti ei vali, läheb otsus valimiskogule.

Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt 21 riigikogu liikme toetust. Kandideerida võib sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40-aastane. Tegevväelast ega kaht järjestikust ametiaega pidanud presidenti kandidaadiks seada ei tohi.

Üleskutse erakondadele

Pöördumises kutsuvad algatajad avalikkust ja erakondi üles kaaluma Ühtegi kandidatuuri, rõhutades, et ta ei tuleks presidendiks valitsuse ega erakonna esindajana, vaid Eesti rahva esindajana. «Usume, et tema elutöö riigikaitse ja sellealase rahvusvahelise koostöö arendamisel, kogemus, kindel sõna ja otsekohesus teeksid presidendi ametis Eestit tugevamaks,» kirjutavad Grünberg, Osula, Taska, Toompere ja Vare ühisavalduse lõpus.