Ühendkuningriik loob naftatuludest riikliku fondi, heites pilgu ajaloolisele kasutamata võimalusele

Suurbritannia valitsus on loonud uue energiafondi, suunates sinna kaks miljardit naela, et investeerida roheenergiasse. Ametnike hinnangul oleks riik saanud sarnaselt Norrale kogunud triljoneid, kui Põhjamere naftatulud oleksid 1980ndatel süsteemselt investeeritud.

Suurbritannia valitsus teatas kolmapäeval uue Energia Varandusfondi (Energy Wealth Fund) loomisest, mille esialgne maht on kaks miljardit naela. Raha suunatakse olemasolevast riiklikust fondist ning eesmärk on investeerida see tulu roheenergia projektidesse. See otsus järgnes energiavaldkonna uute investeerimisplaanide heakskiitmisele.

Ajalooline kasutamata võimalus

Ühendkuningriigi rahandusministeeriumi värsked arvutused näitavad esimest korda, millise summa oleks riik võinud kogunud, kui Põhjamere naftatulu oleks aastakümneid tagasi hakanud investeerinud. Sisemiste mudelite kohaselt, kui Ühendkuningriik oleks alates 1980ndatest oma ligi 200 miljardi naelase tulu investeerinud, oleks fondi väärtus täna küündinud triljoni naelani.

See teema on Briti majandusringkondades olnud kaua vaidluste objektiks. Võrdlusmoment Norraga, kelle samast Põhjamerest pärinev suveräänne fond on kasvanud 2,4 triljoni dollarini, on olnud paljude kriitikute argument. Aastakümnete jooksul on arutletud, kas varasemad valitsused, alates Margaret Thatcheri ajastust, raiskasid naftatulu ära lühiajalistele maksukärbetele või ebaefektiivsele riigikulutamisele, selle asemel et luua pikaajalist rikkust tulevastele põlvedele.

Erinevused Norra mudelist

Kuigi uus Briti fond on loodud pikaajalise visiooniga, erineb selle toimimispõhimõte Norra mudelist oluliselt. Norra riiklik pensionifond on kohustatud investeerima välismaistesse varadesse, sealhulgas USA tehnoloogiasektorisse, mis on võimaldanud sel plahvatuslikult kasvada. Briti valitsuse plaani kohaselt peab uus fond aga panustama just kodumaistesse roheenergia projektidesse.

Majanduseksperdid märgivad, et kahtlematu erinevus seisneb ka riigi kontrollis naftafirmade üle. Norra riigile kuuluvad naftaettevõtted annavad lisaks maksutulule ka osa kasumist fondi, samas kui Ühendkuningriigi naftatootmine on langustrendis ja maksutulud vähenevad. Vaatamata sellele, et uute väljade laiendamine võib tootmist veidi elavdada, ei oota keegi, et praegune kahemiljardiline algkapital saaks 2056. aastaks triljoni naelani kasvada.