Ühendkuningriigi teadlased katsetavad külmkapivabu vaktsiine

Suurbritannia uurijad on edukalt läbi viinud kliinilised uuringud külmkapivaba vaktsiiniga, mis säilib toatemperatuuril. See tehnoloogia võib tulevikus vähendada vaktsiinide raiskamist ja parandada ravimite kättesaadavust piirkondades, kus elektriga varustatus on ebastabiilne.

Ühendkuningriigi teadlased on esmakordselt edukalt katsetanud vaktsiini, mis ei vaja säilitamiseks pidevat jahutust. Uuringus, milles osales 60 vabatahtlikku, kohandas ettevõte Stablepharma tavapärase teetanuse-difteeria vaktsiini pulbriks, mis suudab aasta aega toatemperatuuril säilida, enne kui see veega segatuna süstimiseks valmis tehakse.

Külmaahela väljakutsed

Praegusel ajal nõuab enamik vaktsiine kogu transpordi- ja säilitamisprotsessi vältel ranget temperatuurikontrolli. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hindab, et ligikaudu pooled maailma vaktsiinidest visatakse aastas ära, peamiselt temperatuurikõikumistest tingitud riknemise tõttu. See nn külmaahela hoidmine on eriti keerukas sõjatsoonides või väga kaugetes piirkondades, kus külmikute ja elektri kättesaadavus on piiratud.

Uus meetod ammutab inspiratsiooni nn ülestõusmistaimedest, mis suudavad põua ajal ära kuivada ja näivad surnuna, kuid taastuvad pärast vihma. Need taimed toodavad suures koguses trehaloosi-nimelist suhkrut, mis stabiliseerib taimerakud kuivuse ajal. Teadlased kasutasid sama suhkrut vaktsiini komponentide kaitsmiseks.

Tulevikuperspektiivid

Southamptoni riikliku terviseuuringute instituudi (NIHR) kliiniliste uuringute keskuse direktor Saul Faust märkis, et esimesed uuringud kinnitavad vaktsiini ohutust ja immuunvastuse samaväärsust tavapäraste ravimitega. Järgnevatel kuudel on plaanis alustada suuremat, 160 osalejaga uuringut, mis on viimane vajalik samm enne turule toomist, kuna põhivaktsiin on juba varem heakskiidu saanud.

Uurimisrühm märgib, et lisaks toatemperatuurile suudavad vaktsiini komponendid säilida ka temperatuurikõikumiste korral vahemikus -20 °C kuni +40 °C. See tähendab, et vaktsiin võiks olla elujõuline ka pärast lennukis või kuumas veoautos transportimist. Kuigi tehnoloogia ei sobi mRNA-vaktsiinidele, näevad teadlased sellel suurt potentsiaali paljude teiste vaktsiinide ja ravimite, näiteks monoklonaalsete antikehade stabiliseerimiseks.