Üha rohkem Venemaa noortest tahab lahkuda ja õppida välismaal

Sõja, interneti tsensuuride ja blokeeringute tõttu kaalub üha suurem osa Venemaa noortest riigist lahkumist. Isegi Kremli-meelne aktivist Jekaterina Mizulina on tunnistanud, et iga teine noor soovib Venemaalt lahkuda. Välisharidus on üks peamisi legaliseerumise ja karjääriarenduse võimalusi.

Venemaal kasvab põlvkond noori, kes ei näe oma tulevikku kodumaal. Sõda Ukrainas, internetiblokeeringud ja üha suurenev repressiivne surve on pannud paljud teismelised mõtlema emigratsioonile. Olukord on muutunud nii ilmselgeks, et isegi tuntud Kremli-meelne aktivist Jekaterina Mizulina on avalikult tunnistanud: igal teisel vene noorel on soov riigist lahkuda.

Välisharidus kui väljapääs

Mitmed eksperdid rõhutavad, et välismaa ülikooli astumine on üks tõhusamaid viise uues riigis legaliseeruda, kohaneda ja hiljem edukat karjääri rajada. Hoolimata keerulisest geopoliitilisest olukorrast on paljudesse välisülikoolidesse astumine vene noortele endiselt võimalik. Vastuvõtt toimib, dokumente saab esitada ja stipendiume taotleda.

Karjäärikonsultantide ja juba välismaal õppivate tudengite kogemused näitavad, et edukaks vastuvõtuks tuleb ettevalmistusega alustada varakult, ideaalis juba kaks kuni kolm aastat enne soovitud õpingute algust. Tähtis on valida sobiv ülikool, koguda vajalikud dokumendid ning mõelda ka varuplaanile, kui esmane valik ei õnnestu.

Millega arvestada

Ekspertide sõnul on välismaale õppima asumise juures olulisim tegur soovi selgus ja varajane tegutsemine. Tuleb teha kindlaks, millises riigis ja millises valdkonnas soovitakse tulevikku ehitada, uurida vastuvõtutingimusi ning alustada keeleoskuse ja portfoolio arendamist. Paljud noored on juba selle tee läbinud ja kinnitavad, et võimalused on olemas, isegi praegustes keerulistes tingimustes.