Tuumaenergia, lisaeelarve ja umbusaldus: Riigikogu tihe istunginädal

Riigikogu hääletas tuumaenergiaseaduse, 2026. aasta lisaeelarve ja kümnete teiste eelnõude üle ning avaldas umbusalduse rahandusminister Jürgen Ligile.

Riigikogu XV koosseisu seitsmenda istungjärgu 18. töönädal (15.–21. juuni 2026) kujunes erakordselt mahukaks: päevakorda oli võetud 54 punkti ning kolmapäeval läbis hääletuse üksteise järel kümmekond olulisemat eelnõu. Allpool ülevaade tähtsamatest teemadest.

Tuumaenergia

Nädala suurim põhimõtteline otsus oli tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE III) hääletamine kolmapäeval, 17. juunil. Eelnõu nõudis Riigikogu koosseisu häälteenamus't – st vähemalt 51 poolt häält –, mis näitab, kui kaaluka otsusega on tegemist. Päevakord kinnitab, et hääletus toimus; tulemust ega fraktsioonide seisukohti ei ole aga käesolevast andmestikust võimalik tuvastada.

Lisaeelarve

Samuti kolmapäeval oli hääletusel riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE III). Lisaeelarved kujundavad jooksva aasta riigikulutusi ning käivad enamasti käsikäes valitsuse prioriteetide muutumisega. Andmestik ei võimalda öelda, millises mahus lisaeelarve kinnitati ega milliseid valdkondi see puudutab, kuid hääletuse toimumine kolmapäeval on selge.

Umbusaldus rahandusministrile

Esmaspäeval, 15. juunil esitas 48 Riigikogu liiget kirjaliku nõude umbusalduse avaldamiseks rahandusminister Jürgen Ligile (935 OE). Hääletus toimus samal päeval. Umbusalduse algatamise taga olevaid argumente ega tulemust ei kajastu käesolev päevakorrateave, kuid protsessi käivitamiseks vajalik allkirjade arv – 48 – ületas selgelt nõutava künnise ning annab tunnistust tõsisest pingest koalitsiooni ja opositsiooni vahel rahanduspoliitika küsimustes.

Kohtumenetlus ja õigusreform

Kolmapäeval vajasid mõlemad kohtusüsteemi reformieelnõud samuti koosseisu häälteenamus't. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (560 SE III) käsitleb kohtumenetluse optimeerimist ja kohtulahendite avalikkust; kohtute seaduse muutmise seadus (854 SE III) on suunatud kohtumenetluse kiirendamisele. Mõlema eelnõu puhul on tegemist süsteemse püüdega muuta kohtuasjade menetlemine kiiremaks ja läbipaistvamaks.

Alkohol, aktsiis ja riigihanked

Teisipäeval, 16. juunil hääletati alkoholiseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõu (881 SE III) üle. Aktsiisimuudatused mõjutavad nii tarbijaid kui ka riigitulusid, mistõttu on tegu maksunduslikult olulise otsusega. Samal päeval hääletas Riigikogu riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (788 SE III) üle, mis sai kaks hääletusvooru – viide, et eelnõu läbis nii lõpphääletuse kui ka mõne muudatusettepaneku.

Inimkaubanduse direktiiv

Karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise eelnõu (880 SE), mis võtab üle ELi inimkaubanduse direktiivi uusversiooni, käis läbi kahe päeva: teisipäeval toimus esimene hääletusvoor (880 SE II) ning neljapäeval, 18. juunil kolmas lugemine koos lõpphääletusega (880 SE III). Tegemist on ELi õiguse ülevõtmisega, mis tõhustab ohvriabi ja karistuspoliitikat inimkaubanduse asjades.

Sündimuskriis ja perede kindlustunne

Neljapäeval hääletati Riigikogu otsuse eelnõu (870 OE I) üle, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks. Otsus nõudis koosseisu häälteenamus't, mis rõhutab teema poliitilist tähtsust.

Muud märkimisväärsed teemad

Kolmapäevane päevakord hõlmas ka diskussiooni välispoliitika, saarte ühenduste (parvlaevaküsimused olid eraldi päevakorrapunktina ka teisipäeval), erihoolekande murede ning riigiettevõtete juhtide majandushuvide deklaratsioonide üle. Need arutelud ei kajastu hääletustulemustena, kuid näitavad, milliseid teemasid Riigikogu liikmed päevakajalise küsimusena oluliseks peavad.

Tuleval istunginädalal on oodata kogumispensionide seaduse (935 SE I) ning finantspettuste ennetamise eelnõu (936 SE I) edasist menetlemist – mõlemad registreeriti päevakorda esimesel lugemisel ning jõuavad tõenäoliselt komisjonimenetlusse.