Tuulikuuuringu takistused seavad kahtluse alla riigi läbipaistvuse

Postimehe sõltumatu tuulikumüra uuring on põrkunud kokku pika rida takistustega: terviseameti seadmeid polnud, need saadeti Poola kalibreerimisele ja kinni peeti kauem kui kaks kuud. Lõpuks keeldus tuulepargi omanik Utilitas tööstuslike andmete jagamisest. Toimetus leiab, et sõltumatu kontroll on demokraatliku usalduse alus ning Eesti peaks lõpetama tuulikute keskkonnamõju uurimisega venitamisega.

Eestis on sõltumatute tuulikumüra mõõtmiste läbiviimine osutunud ootamatult keeruliseks ettevõtmiseks, pidevate takistuste ja venitamisega, mis tekitab küsimusi nii riigi läbipaistvuse kui ka tuuleparkide operaatorite koostöövalmiduse kohta.

Takistuste jada

Terviseametil ei olnud sobivaid vabu seadmeid, seejärel saadeti need kaheks nädalaks Poola kalibreerimisele, kus neid peeti kinni üle kahe kuu. Mõnikord polnud piisavalt tuult, mõnikord puudus ametil lihtsalt aeg. Iga kord, kui üks takistus sai kõrvaldatud, ilmus selle asemele uus.

Teadusliku kaaluga võrdlusuuringuks oleks olnud vaja tuulepargi tööandmeid: tuulekiirust, tuulesuunda, labade pöörlemiskiirust ja tootmisvõimsust. Nende andmete abil saab siduda mõõdetud müra tuulikute tegeliku tööseisundiga. Tuulepargi omanik Utilitas keeldus aga andmeid vabalt jagamast ja seadis mõõtmiste korraldamisele täiendavaid tingimusi, otsesõnu ei keelanud keegi midagi, kuid sisuliselt muutus kogu protsess üha raskemaks.

Utilitas tegi oma mõõtmised kiiremini

Eriti silmatorkav on asjaolu, et kui Utilitas otsustas ise tellida uued mõõtmised, said need tehtud märksa kiiremini. Nüüd kinnitavad nii terviseamet kui ka tuulepargi omanik avalikkusele, et kõik näitajad on normis. Kohalikud elanikud, kes kurdavad unehäirete, peavalude ja pideva müra üle, on aga selles narratiivis kujutatud fantaasiasse kalduvate paanikatekitajatena.

Postimees on seisukohal, et usaldus ei sünni pelgalt kinnitustest «uskuge meid, kõik on korras». Demokraatlikus ühiskonnas ja teaduses tähendab usaldus seda, et tulemusi on võimalik sõltumatult korrata ja kontrollida. Kui tuulikutega on tõesti kõik hästi, siis pole mingit mõistlikku põhjust sõltumatut uurimist vältida.

Vastuseis tuuleparkidele kasvab

Pole saladus, et Eestis süveneb tuulegeneraatorite vastane hoiak. Mitmed omavalitsused on otsustanud, et ei soovi tuuleparkide rajamist oma territooriumile. Riik on seevastu püüdnud tõrksatest omavalitsustest eri viisidel jagu saada, märtsis Tartus toimunud konverentsil «Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikused mõjud» kõlas naisametniku suust lausa sõnum, et omavalitsuste vastuseis tuleb murda.

Selline lähenemine ei soodusta kohalike kogukondade usaldust ei riigi ega tuuleenergiasektori vastu. Postimehe seisukoht on selge: 21. sajandil on probleemide parim lahendus nende põhjalik uurimine. Eesti peaks lõpetama pimesikumängu tuulikute keskkonnamõjuga ning võimaldama tõeliselt sõltumatu, korratava ja avaliku mõõtmisuuringu läbiviimise.