Turistide vool Norra mägipiirkondadesse paneb kohaliku looduse proovile

Kliimamuutustest ajendatud reisitrend toob Põhja-Euroopasse üha rohkem külastajaid, kes otsivad leevendust Lõuna-Euroopa kuumalainetele. Kasvav surve Norra loodusobjektidele, nagu Lofootide matkarajad, sunnib kohalikke omavalitsusi ja ettevõtjaid otsima uusi lahendusi keskkonnakahjude piiramiseks.

Norra mägised piirkonnad, sealhulgas Jotunheimen, on muutunud üha populaarsemaks sihtkohaks reisijatele, kes põgenevad Vahemere maade suvise kuumuse eest. See suundumus, mida turismisektoris tuntakse «coolcationi» nime all, toob kaasa olulise muutuse Euroopa reisiharjumustes. Turismiettevõtja Georg Sichelschmidt, kes juhib firmat JVB travel, on hakanud oma marsruute muutma, et vältida looduslike elupaikade häirimist.

Sichelschmidt otsustas hiljuti loobuda ühest konkreetsest matkarajast Jotunheimenis, kui kohalikud teavitasid teda seal asuvast kotkaste pesitsuspaigast. Tema sõnul on sellised otsused vajalikud, kuna kiskjad on massiüritustele ja turismivoogudele tundlikud. «Me otsustasime seda rada enam mitte kasutada. Pidime leidma teise lahenduse,» kirjeldas ta oma valikut.

Lofootide saarestik surve all

Lofootide saarestik, kus elab umbes 25 000 inimest, on üks piirkondadest, mis tunneb kasvanud huvi tagajärgi. 2023. aastal registreeriti seal Norra statistikaameti andmetel üle 807 000 kommertskülastuse. See suur hulk külastajaid koormab infrastruktuuri ja looduslikku keskkonda.

Elina Hutton, kes tegeleb turismiuurimisega UiT Norra Arktika Ülikoolis, jälgib satelliidiandmete abil turistide mõju maastikule. Kvalvika randa viiv rada on kohati laienenud 20 meetrini, hävitades ümbritsevat taimestikku ja paljastades kaljupõhja. Hutton rõhutab, et Põhja-Norra ökosüsteemid taastuvad sellistest kahjustustest väga aeglaselt ja paljudel juhtudel on need pöördumatud.

Uued meetmed turismi ohjamiseks

Norra on hakanud katsetama turismi reguleerimise vahendeid. Alates 2027. aastast lubatakse kõrgendatud surve all olevatel kogukondadel kehtestada kolmeprotsendiline majutusmaks. Kuigi see meede ei pruugi külastajate arvu vähendada, annab see kohalikele omavalitsustele lisavahendeid tualettide, radade ja muu hädavajaliku infrastruktuuri arendamiseks, et keskkonnakoormust paremini hallata.

Kanada Waterloo Ülikooli kliima- ja turismiekspert Daniel Scott hoiatab aga, et pikemas perspektiivis ei ole ükski piirkond kliimamuutuste eest kaitstud. Tema uuringud viitavad sellele, et 2050. aastaks muutuvad ka praegu jahedad ja eelistatud sihtkohad märgatavalt soojemaks, mis tähendab, et praegune reisitrendide nihe võib osutuda vaid ajutiseks lahenduseks.