Türgi võimud asusid Istanbulis ja mujal riigis LGBTQ+ ühendusi survestama

Türgi võimud viisid nädalavahetusel läbi politseireide LGBTQ+ aktivistide ja organisatsioonide vastu, millega kaasnesid vahistamised ja üle 100 sotsiaalmeediakonto blokeerimine. Valitsus põhjendab meetmeid vajadusega kaitsta traditsioonilisi pereväärtusi, kuid inimõiguslased ja opositsioonipoliitikud nimetavad tegevust autoritaarseks tsensuuriks.

Nädalavahetusel korraldasid Türgi võimud reide LGBTQ+ aktivistide ja organisatsioonide vastu, viies läbi vahistamisi ning piirates oluliselt nende tegevust digiruumis, kus suleti arvukalt veebilehti ja sotsiaalmeediakontosid.

President Recep Tayyip Erdoğan on sidunud need meetmed 2025. aasta mais välja kuulutatud "perekonna ja rahvastiku kümnendi" kavaga. Strateegia eesmärk on sündimuse languse peatamine ning riigi ametlik toetus traditsioonilisele, konservatiivsele peremudelile.

Digitaalne tsensuur laieneb

Istanbuli kohtu 13. septembril tehtud otsuse alusel on blokeeritud enam kui 100 sotsiaalmeediakontot. Bakirköy prokuratuur põhjendas piiranguid uurimisega, mis puudutab "nilbe sisu ja LGBTQ+ propaganda" levitamist. Blokeeritud kanalite hulka sattusid Amnesty Internationali kohalik esindus, ajaleht Evrensel ning mitmed teised õigus- ja akadeemilised ühendused.

Olukorrale on teravalt reageerinud ka meditsiiniringkonnad. Türgi Arstide Liit nimetas valitsuse tegevust inimõiguste rikkumiseks, väites, et seksuaalse orientatsiooni käsitlemine kuriteona ja inimeste öine kinnipidamine on lubamatu.

Vastasseis ja valitsuse retoorika

Kriitikute sõnul on tegemist süsteemse püüdega suruda maha igasugune avalik LGBTQ+ tegevus. Yildiz Taghizade, organisatsiooni Women for Women's Human Rights advokaat, märkis, et valitsuse eesmärk on takistada LGBTQ+ kogukonna osalemist poliitikas ja avalikus elus. Erkan Bas, Türgi Töölispartei juht, nõudis vahistatute viivitamatut vabastamist, rõhutades, et seksuaalvähemuste esindajate olemasolu ei ole kuritegu.

Justiitsminister Akin Gürlek on aga süüdistanud LGBTQ+ organisatsioone "kõlvatuse propageerimises". Sotsiaalmeedias avaldatud seisukohas kinnitas Gürlek, et riik ei salli ühtegi kuritegelikku võrgustikku ega ebaseaduslikku tegevust, mis on suunatud laste või perekondade vastu. Euroopa Liit väljendas samuti muret, märkides, et stigmatiseerimine ja diskrimineerimine on vastuolus ühenduse põhiväärtustega.