Türgi peamine opositsioonipartei CHP lõhenes pärast kohtu otsust ja juhtkonnavahetust

Türgi suurima opositsioonierakonna CHP esimees Özgür Özel teatas erakonnast lahkumisest ja uue poliitilise jõu loomisest pärast seda, kui kohus tühistas tema valimistulemused. Ametivõimude jätkuv surve, sealhulgas võtmetähtsusega linnapeade arreteerimised, on opositsioonijõudude ridu märgatavalt hõrendanud.

Türgi poliitiline maastik on sattunud suurde segadusse, kui riigi peamise opositsioonijõu, Vabariikliku Rahvapartei (CHP), ametist kõrvaldatud esimees Özgür Özel kuulutas 21. juulil oma lahkumisest erakonnast. Tema otsus järgnes apellatsioonikohtu ootamatule määrusele, millega tühistati 2023. aasta parteikongressi tulemused, kus Özgür Özel oli parteijuhiks valitud.

Kohtu otsusega taastati CHP juhina Kemal Kılıçdaroğlu, kes oli erakonda juhtinud 13 aastat ning kandis vastutust 2023. aasta presidendivalimiste kaotuse eest Recep Tayyip Erdoğan vastu. Özgür Özel kirjeldas toimuvat sundolukorrana ja teatas plaanist asutada uus partei, mis vastanduks praegusele olukorrale.

Pikaajaline surve opositsioonile

CHP ja teiste opositsioonijõudude vastu suunatud surve on kestnud juba kuid. Oktoobris 2024 arreteeriti Istanbuli Esenyurti linnapea Ahmet Özer, keda süüdistati sidemetes Kurdistani Töölisparteiga. Veelgi kaalukam sündmus leidis aset märtsis 2025, mil võeti vahi alla Istanbuli linnapea Ekrem İmamoğlu. Teda süüdistatakse korruptsioonis, spionaažis ja terrorismis, mida linnapea ise kategooriliselt eitab. Ekrem İmamoğlu ülikoolidiplomi tühistamine on Türgi seaduste kohaselt temalt võtnud ka võimaluse kandideerida tulevastel presidendivalimistel.

Mõjud parlamendile ja turgudele

Pärast 2024. aasta kohalikke valimisi, kus CHP saavutas märkimisväärse edu, on mitmed opositsioonipoliitikud sunnitud parteist lahkuma või on sattunud kriminaaluurimise alla. Näiteks vahetas Aydini linnapea Özlem Çerçioğlu augustis 2025 parteid ja liitus võimuerakonna AKP-ga. Recep Tayyip Erdoğan juhitav AKP on oma positsioone parlamendis tugevdanud, kaasates endaga 16 endist opositsioonisaadikut, mis on tõstnud nende mandaatide arvu 277-ni.

Euroopa Liit on korduvalt väljendanud muret Türgi õigusriigi põhimõtete ja poliitilise pluralismi pärast, nimetades toimuvat opositsiooni süstemaatiliseks survestamiseks. Kohtu otsused on negatiivselt mõjutanud ka Türgi finantsturge, sundides keskpanka sekkuma miljardite dollaritega valuutareservidest, et stabiliseerida liira kurssi.