Türgi parlament kiitis heaks PKK-d puudutava rahuseaduse

Türgi parlament võttis vastu õigusakti, mis loob raamistiku PKK liikmete vanglakaristuste peatamiseks, tingimusel et rühmitus desarmeerub ja saadab end laiali. Seadusandlik muudatus on osa laiemast valitsuse strateegiast, mida mõjutavad muutused piirkondlikus julgeolekuolukorras.

Ankaras kogunenud Türgi parlament võttis vastu seaduseelnõu, mille eesmärk on luua õiguslik alus rahuprotsessi edendamiseks Kurdistani Töölisparteiga (PKK). Algatust, mis kannab nime "Rahvusliku solidaarsuse ja sotsiaalse integratsiooni tugevdamise seadus", toetas 592-liikmelises parlamendis 467 saadikut.

Seaduse sisu ja tingimused

Uue määruse kohaselt on võimalik peatada vanglakaristused PKK-sse kuulumise, propaganda tegemise või organisatsiooni rahalise toetamise eest. Kuni 15-aastaste karistuste puhul on peatamise periood viis aastat, pikemate või eluaegsete karistuste puhul kümme aastat. Pooleliolevad kohtuasjad peatatakse. Prognooside kohaselt võib see mõjutada kuni 3600 vangistuses viibivat isikut.

Karistuse peatamise eelduseks on PKK täielik laialisaatmine ja relvastuse loovutamine. Protsessi peavad kinnitama Türgi ametivõimud ning lõplikult Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogan juhitav riiklik julgeolekunõukogu. Seadus ei puuduta isikuid, kes on süüdi mõistetud enne 1. juunit 2005, mil jõustus praegune karistusseadustik, ega neid, keda on karistatud tapmise eest. See tähendab, et regulatsioon ei laiene ka PKK rajajale Abdullah Ocalanile.

Pinged parlamendis ja ühiskonnas

Parlamendi istungil toimusid ägedad vaidlused, mille käigus tekkis ka füüsiline konflikt. Ultranatsionalistliku IYI erakonna esindaja Ayyuce Turkes kritiseeris valitsust liigse järeleandlikkuse eest ja süüdistas võimuliitu kiirustamises. Turkes keeldus nimetamast Ocalanit nimepidi, nimetades teda hoopis "lapsetapjaks".

Seadust toetav kurdimeelne DEM-partei näeb selles esimest sammu, kuid rõhutab vajadust edasiste demokraatlike reformide järele. PKK esindajad on samuti kritiseerinud seaduse sõnastust, märkides, et ilma Ocalani vaba tegutsemiseta ei ole võimalik desarmeerimist lõpule viia.

Poliitiline kontekst ja 2028. aasta

Vaatlejate hinnangul on käimasolev protsess ajendatud muutunud julgeolekuolukorrast piirkonnas, sealhulgas Assadi režiimi kokkuvarisemisest Süürias ja konfliktidest Lähis-Idas. Protsessi tempot kontrollib otseselt Erdogan.

Samal ajal kui valitsus teeb rahuprotsessis järeleandmisi, on jätkunud surve opositsioonierakonnale CHP. Erakonna endine juhtkond, sealhulgas Ozgur Ozel, on ametist kõrvaldatud, ning kõrgetasemeliste poliitikute, nagu Ekrem Imamoglu vastu käivad korruptsioonisüüdistustega seotud kohtuprotsessid. Valitsuse tegevust on peetud püüdeks mõjutada siseriiklikku poliitilist maastikku.