Türgi, Pakistan ja Saudi Araabia sõlmisid Mekas kaitsepakti

7. augustil allkirjastasid Saudi Araabia, Türgi ja Pakistan ühise kaitselepingu, mis sätestab, et rünnak ühe osapoole vastu loetakse rünnakuks kõigi kolme vastu. Uus liit tekib piirkondliku ebastabiilsuse ja USA rolli vähenemise foonil, kuid vaatlejad viitavad ühiste sõjaliste struktuuride puudumisele.

Saudi Araabia, Türgi ja Pakistan sõlmisid 7. augustil Mekas vastastikuse kaitselepingu. Kokkulepe sätestab, et sõjaline rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab automaatselt rünnakut kogu liidu vastu. Dokumenti allkirjastasid Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman, Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja Pakistani peaminister Shehbaz Sharif.

Muutuv julgeolekukeskkond

Uue liidu loomine peegeldab muutusi maailma julgeolekusüsteemis, kus piirkondlikud jõud ei soovi enam toetuda ainult Ameerika Ühendriikide garantii-lubadustele. Kui globaalne hegemoon muutub oma tegevuses ettearvamatuks, otsivad riigid võimalusi riske ise maandada.

Selle liidu geograafiline ulatus on tähelepanuväärne, kuna riikidel puudub omavaheline maismaapiir, kuid kõigil kolmel on piir Iraaniga. See viitab võimalusele, et koostöö eesmärk on ohjeldada Teheranist lähtuvat regionaalset survet. Samuti on spekuleeritud Hiina huvide üle, kes võib toetada Pakistani ja teiste piirkondlike jõudude tihedamat koostööd strateegiliste mereteede turvalisuse tagamiseks.

NATO-ga võrdlemine on ennatlik

Kuigi lepingu sisu, rünnak ühele on rünnak kõigile, meenutab NATO kollektiivkaitse põhimõtet, on ekspertide hinnangul selline võrdlus praeguses etapis põhjendamatu. Liidul puudub ühtne sõjaline juhtimisstruktuur, ühine väljaõpe ja integreeritud kaitseplaanid, mis on alliansi toimimise aluseks.

Lisaks välispoliitilistele väljakutsetele seisab liit silmitsi sisepingetega. Islamiusuliste riikide koostööd pärsivad ajalooliselt tekkinud lahkarvamused sunniitide ja šiiitide vahel. Sarnased ideoloogilised lõhed ja ressursikonkurents võivad osutuda liidu stabiilsuse seisukohalt keerulisemaks takistuseks kui välised julgeolekuohud.