Türgi, Pakistan ja Saudi Araabia sõlmisid Mekas kaitsekoostöö leppe

Saudi Araabias Mekas allkirjastasid kolm sunniitlikku suurriiki reedel uue ühise kaitsekoostöö lepingu, mille eesmärk on tugevdada piirkondlikku heidutust. Ekspertide hinnangul on tegemist paindliku liiduga, mis ühendab osaliste majanduslikud ja sõjalised ressursid.

Saudi Araabias Mekas allkirjastasid kolm riiki, Saudi Araabia, Türgi ja Pakistan, reedel ametliku kaitsekoostöö kokkuleppe. Leppe eesmärk on tugevdada kollektiivset heidutust võimalike agressioonide vastu ning suurendada koostööd piirkondliku ebakindluse tingimustes. Dokumenti allkirjastasid Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman, Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja Pakistani peaminister Shehbaz Sharif.

Kuigi lepingut on võrreldud NATO-laadse liiduga, on analüütikud skeptilised selle kohese sõjalise rakendatavuse osas. Pakistani välisministeeriumi sõnul käsitletakse rünnakut ühele liikmele rünnakuna kõigile, kuid vaatlejad märgivad, et tegemist on pigem poliitilise ja strateegilise raamistikuga. Näiteks ei reageerinud Türgi ega Pakistan hiljutistele rünnakutele Saudi Araabia naftataristule, mida seostatakse Jeemeni huthidega.

Vastastikune strateegiline täiendamine

Ekspertide sõnul tugineb liidu potentsiaal osapoolte erinevatele tugevustele. Saudi Araabial on märkimisväärne naftavaru ja finantsvõimekus, kuid riik on seni tuginenud suures osas USA kaitsetehnoloogiale. Türgil on arenenud kaitsetööstus ja tootmisvõimekus, samas kui Pakistan panustab oma sõjaväeliste institutsioonide, tööjõu ja tuumarelvastusega. Selline kombinatsioon võimaldab riikidel üksteist täiendada ilma otsese sõjalise sekkumiseta.

Washingtonis asuva Gulf International Forumi tegevjuht Dania Thafer iseloomustas kokkulepet paindliku kaitsepaktina. "Kui vaadata osapooli, siis Saudi Araabia on selle konflikti keskmes. Samas on Türgil ja Pakistanil suhted nii Iraani kui ka USA-ga. Minu hinnangul on see Saudi Araabia jaoks täiendav heidutuskiht," selgitas Thafer. Tema sõnul on Saudi Araabia eesmärk luua mitmekihiline heidutussüsteem piirkondlike ohtude ennetamiseks.

Uus jõu kese Lähis-Idas

Analüütikute hinnangul on leppe üheks ajendiks soov vähendada piirkonna sõltuvust USA-st ja luua nn kolmas poolus, et vältida Iraani ja Iisraeli domineerimist. Doha põhise Middle East Council on Global Affairsi direktor Khalid al-Jaber kirjutas nädalavahetusel, et lepe ei ole suunatud sõjalise võidu saavutamisele, vaid hegemoonia vältimisele ja piirkondliku stabiilsuse hoidmisele.

Olukorra keerukust näitab ka Iisraeli ja Iraani vastukaja. Iisraeli strateegiliste uuringute instituudi teaduri Oshrit Birvadkeri sõnul tekitab uus liit Iisraelile väljakutseid, lükates kaugemale võimaluse normaliseerida suhted Saudi Araabiaga. Samal ajal on Iraan suhtunud leppesse ettevaatliku optimismiga. Iraani välisminister Abbas Araghchi teatas sotsiaalmeedias, et moslemite ühtsus võimaldab üheskoos vastu astuda välismõjudele, mida vaatlejad tõlgendavad Iraani sooviga survestada USA-d piirkonnast lahkuma.