Türgi laskemoonatehase projekt: kas see teenib Eesti kaitset?

Ettevõtja ja reservohvitser Tõnis Arro kritiseerib Eesti kaitseministeeriumi kavatsust toetada Türgi laskemoonatehasega, mis peaks ehitatud piiri lähedale. Arvamuse kohaselt ei aita selline projekt Eesti riigi kaitsvõimekust tegelikult kaugel.

Kaitseministeerium püüab näidata suuri edusamme Eesti kaitsetööstuse arendamisel, ent tegelikult näib ette kavandatud Türgi laskemoonatehase projekt selles valdkonnas valeprometeuseks. Projekt, mille puhul riigilised ressursid paisutatakse suurena välja, ei anna Eesti riigi kaitsepoliitikale tegelikku lisaväärtust ega tugevda siinset kaitsevõimekust nii palju, kui võiks arvata.

Piiri lähedale paigutatud laskemoonatehase kohal tekivad mitmesugused küsimused. Kas riik peaks suuri vahendeid eraldama projektile, mis ei ole otseselt seotud Eesti kaitsekaitse strateegiliste eesmärkidega? Reservohvitser ja ettevõtja seisukohalt näib selline tegevus ministeeriumist ratsionaalne strateegia otsimise asemel pigem avalike suhete harjutamisena.

Probleem seisneb selles, et kaitseministeerium võib luua vale mulje Eesti ühiskonnale ja välismaale. Kui näidatakse suuri projekte, mis tegelikult ei lahenda Eesti riigi kaitsetööstuse tegelikke vajadusi, siis raiutakse usaldust avaliku ressursside kasutamisesse. Paremal juhul oleks riigilised vahendid suunata otseselt Eesti sõltumatute kaitsetöösturite toetamisele.

Sellise kriitika eesmärk pole Türgi partnerite kritiseerimine, vaid Eesti riigi otsustusproses. Kui riik otsustab miljonitega projekte toetada, peab igaüks küsima: kas see tõesti tugevdab Eesti rahva turvalisust? Või see lihtsalt näeb välja hea otsus, mil tegelikult puudub sügavam seos meie riigi tegeliste vajadustega?