Türgi kaguosas Diyarbakiris arutati relvarahu jätkumist kurdi mässulistega

Juulis möödus aasta PKK mässuliste sümboolsest relvade hävitamisest, mis pani aluse praegustele rahukõnelustele Türgi riigiga. Hoolimata 2025. aastal alanud dialoogist on osapoolte nõudmised jätkuvalt kaugel teineteisest.

Türgi kaguosas asuv Diyarbakir oli juuli keskel tunnistajaks konverentsile, kus õiguskaitsjad, akadeemikud ja poliitikud hindasid ühe aasta möödumist PKK (Kurdistani Töölispartei) sümboolsest relvade mahapanekust. See sündmus märgib olulist etappi aastakümneid kestnud relvastatud vastasseisus Türgi riigi ja kurdi õiguste eest võitlejate vahel, mis on läbi ajaloo nõudnud ligikaudu 40 000 inimelu.

Konverentsi korraldasid Diyarbakiri administratsioon ja Inimõiguste Assotsiatsioon (IHD). Advokaat Cihan Aydin, üks IHD kaasesimeestest, tegi ettepaneku kuulutada 11. juuli ametlikuks mälestuspäevaks, väites, et selline tegevus aitab konfliktidest vabaneda ja tulevikus pingeid ennetada. Samuti rõhutas ta vajadust leida juriidiline lahendus kõigile rahuprotsessi kaasatutele, sealhulgas 1999. aastast vangistuses viibivale Abdullah Öcalan-ile.

Poliitilised sammud ja takistused

Abdullah Öcalan, kes on praegu 77-aastane, on rahutegemise protsessi keskne kuju. Veebruaris 2025 kutsus ta PKK liikmeid üles vägivallast loobuma, mis viis mässuliste rühmituse otsuseni oma tegevus formaalselt lõpetada. Türgi parlament on moodustanud komitee, mis on kuulanud ära ligikaudu 140 tunnistajat, sealhulgas inimõiguslasi, veteranide lähedasi ja poliitikaeksperte.

Komitee soovitusel on arutlusel olnud mässuliste taasintegreerimine ühiskonda, tingimusel et nad loobuvad relvadest ja riiklikud julgeolekuasutused kontrollivad nende desarmeerimist. Valitsus on jäänud aga ettevaatlikuks üldise amnestia küsimuses ega ole teinud konkreetseid järeleandmisi vangistatud liidrite osas. Kurdi esindajad seevastu nõuavad nii Öcalani kui ka teiste poliitvangide vabastamist.

Muutuv geopoliitiline olukord

Istanbulis tegutseva Friedrich Naumanni Fondi esindaja Aret Demirci hinnangul on läbirääkimiste kulg olnud ettevaatlikult positiivne, kuid protsess on äärmiselt habras. "Poolte erinevad ootused on tõenäoliselt suurim väljakutse lähikuudel," märkis Demirci. Tema sõnul on praegune olukord erinev varasematest katsetest, kuna piirkondlik julgeolekupilt on muutunud. Eeskätt mõjutavad protsessi pinged Lähis-Idas ning Süüria olukorra muutus, mis sunnib Ankara valitsust ja kurdi rühmitusi dialoogi jätkama.

Vaatamata optimismile hoiatavad vaatlejad, et vägivalla lõppemine üksi ei garanteeri kestvat rahu. Ilma laiaulatuslike demokraatlike reformide, õigusriigi põhimõtete järgimise ja kurdi identiteeti puudutavate küsimuste lahendamiseta jääb riiklik julgeolek hapraks. Samuti on puudus avalikust läbipaistvusest, mis teeb usalduse kasvatamise keeruliseks.