Türgi deporteeris Venemaale aktivisti Ariadna Litvinova, keda ootab kodus vangistus
Türgi saatis Venemaale tagasi Peterburi aktivisti Ariadna Litvinova, keda Venemaal süüdistatakse armee "diskrediteerimises". Deporteerimise põhjuseks oli viisavaba viibimisaja ületamine. Litvinova vahistati tõenäoliselt kohe pärast Moskva Vnukovo lennujaama maandumist ning Peterburi kohus muutis tema kinnipidamismeedet, nüüd on ta eelvangistuses.
PoliitikaTürgi deporteeris 5. juulil Venemaale Peterburi aktivisti Ariadna Litvinova, keda Venemaal ähvardab kriminaalsüüdistus armee "diskrediteerimise" eest. Peterburi Kuibõševi rajoonikohus teatas 7. juulil, et muutis tema kinnipidamismeedet: varasema tegevuskeelu asemel on ta nüüd eelvangistuses.
Litvinova jõudis Türki septembris 2022 (või asjakohane aasta), põgenedes Venemaalt kriminaalasja eest. Ta elas isa Valeri Krõžanovski juures, kes on Türgi elanik. Mais 2026 puhkes isaga tüli, mille käigus kutsuti politsei. Isa ütles BBC Vene talitusele, et ei kirjutanud tütre kohta avaldust, kuid politseinikud viisid Litvinova kaasa niikuinii, selgus, et viisavaba viibimisaeg oli ammu lõppenud ja elamisluba polnud õnnestunud vormistada.
Üle kuu deporteerimiskeskuses
Litvinova veetis deporteerimiskeskuses rohkem kui kuu. Isal puudus sel ajal tütrega igasugune kontakt; deporteerimisest sai Krõžanovski teada alles meediast.
Telegrami kanal "Tjuremnõi advokat" teatas, et Litvinova toimetati Venemaale deporteerimise, mitte väljaandmise teel, õiguslikult on see oluline vahe. Kanal lisas, et ta peeti arvatavasti kinni kohe Vnukovo lennujaamas ning saadeti seejärel Peterburisse.
Arreteerimise taust
Litvinova vahistati Peterburis esmakordselt veebruaris 2025. Ta oli kirjutanud sõjavastased loosungid "Tapjad. Rahu Ukrainale. Vabadust poliitvangidele" Peakorteri kaarkaadi lähedal asunud sõjatoetava näituse bänneritele. Esialgne vandalismisüüdistus asendati hiljem armee "diskrediteerimisega". Pärast esialgset vahistamist muudeti meede leebemaks ning Litvinova lahkus Venemaalt.
Enne aktivismiga alustamist õppis Litvinova politseikolledžis, kust lahkus 2023. aastal omal sõnul sõjapropaganda tõttu.
Organisatsioon "Kovtšeg" on hoiatanud, et Kasahstan, Türgi ja Serbia on riigid, kus deporteerimise oht Venemaale on eriti kõrge.
Ava rakenduses →