Tunne Kelam: mida Trump Iraani leppega tegelikult saavutas?

Endine Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam analüüsib 18. juunil allkirjastatud USA ja Iraani vastastikuse mõistmise memorandumit ning seab küsimärgi alla selle tegeliku väärtuse. Kuigi 110-päevase sõja lõpetamine tõi maailmale kergendustunde, leiab Kelam, et lepe meenutab pigem teismelise arusaama diplomaatiast kui tõsist rahvusvahelist kokkulepet.

Tunne Kelam, endine Euroopa Parlamendi liige ja Isamaa poliitik, esitab terava hinnangu USA presidendi Donald Trumpi vahendatud Iraani-leppele, mis sõlmiti 18. juunil 2026.

Memorandumi allkirjastamine andis maailmale esialgu leevendust, 110 päeva kestnud USA ja Iraani vaheline sõjaline vastasseis sai piiri ning lootus piirkondliku olukorra normaliseerumiseks kasvas. Pärsia lahe kaudu liikuvad fossiilenergia tarned, mis konflikti ajal häiritud said, peaksid taastuma, ning rahvusvaheline kaubandus stabiliseeruma.

Lepe või illusioon?

Kuid Kelami sõnul ei peaks selle leppega kaasnev rahulolu kesta kaua. Ta võrdleb Trumpi lähenemist diplomaatiale teismelise arusaamaga rahvusvaheliste partneritega suhtlemisest, osavõtlik esinemiskäitumine –, kuid sisulise sügavuseta kokkulepe.

Vastastikuse mõistmise memorandum on oma olemuselt nõrgem instrument kui täisväärtusliku lepingu, see sätestab kavatsused, kuid ei loo samasuguseid siduvaid kohustusi ega paku selgeid mehhanisme rikkumiste puhuks. Kriitikud on juba varasemalt osutanud, et Trumpi administratsiooni läbirääkimisstiil eelistab kiireid avaliku suhtekorralduse võite põhjalike ja kestvate diplomaatiliste lahenduste asemel.

Mis tegelikult saavutati?

Kelami analüüs tõstatab küsimuse, kas 110-päevane sõjaline pinge ning selle lõpetanud memorandum toovad tegelikku muutust Lähis-Ida julgeolekuolukorras, või kujutab see endast pelgalt olukorra ajutist külmutamist.

Lähis-Ida piirkondliku stabiilsuse, energiatarnete kindluse ning rahvusvahelise kaubanduse jaoks on vaherahu iseenesest teretulnud. Küsimus on aga selles, kas leping suudab vastu pidada, kui USA ja Iraani fundamentaalsed huvid, Iraani tuumaprogramm, piirkondlik mõjuvõim, sanktsioonid, jäävad endiselt lahendamata.