Tühjad riigibureeod maksavad Eestile iga kuu tuhandeid eurosid

Riigi Kinnisvara AS-i portfellis leidub endiselt kümneid tuhandeid ruutmeetreid kasutuseta büroopinda, mille ülalpidamine neelab märkimisväärseid summasid. Enamasti ei ole tühjus tingitud huvipuudusest, vaid käimasolevatest arendus- või renoveerimisprojektidest ning müügiprotsessidest. Riik on küll viimastel aastatel järjekindlalt büroopindade mahtu vähendanud, kuid tühjad ruumid jäävad endiselt kuludesse.

Eesti riik kulutab igakuiselt tuhandeid eurosid büroohoonetele, mis seisavad tühjalt. Riigi Kinnisvara AS (RKAS), mis haldab riigile kuuluvat kinnisvaraportfelli, omab praegu kümneid tuhandeid ruutmeetreid kasutuseta büroopinda üle Eesti.

Miks ruumid seisavad tühjalt?

Põhjuseid, miks need pinnad kasutuseta on, on mitmeid. Enamasti ei ole küsimus huvipuuduses, nii mõnigi hoone ootab renoveerimist, teised on müügiprotsessis ning kolmandad seotud käimasolevate arendusprojektidega. Sellegipoolest toob iga tühi ruutmeeter kaasa kulud: kütte, hoolduse ja muude kohustuslike kulutuste näol.

Riik on pindade mahtu vähendanud

Viimastel aastatel on riik siiski aktiivselt töötanud büroopindade kogumahu vähendamise nimel. Konsolideerimise käigus on paljud asutused kolinud ühisruumidesse või loobunud üleliigsest pindalast. Siiski on päris tühjana seisavate hoonete ülalpidamine jätkuvalt märkimisväärne kulu maksumaksjatele.

Lahendused ja väljavaated

RKAS otsib aktiivselt võimalusi kasutuseta pindade rakendamiseks, olgu selleks müük, rent või ümberkujundamine muul otstarbel kasutamiseks. Eksperdid rõhutavad, et kuni konkreetsed otsused pole langetatud, jäävad tühjad hooned riigieelarvele koormaks. Pikaajalises plaanis on eesmärk viia riigi bürookinnisvara portfell vastavusse tegeliku vajadusega, et vältida asjatuid kulutusi.