Tuhanded inimesed nõudsid Mehhiko linnas Culiacánis vägivalla lõpetamist

Mehhiko põhjaosas asuva Culiacáni elanikud tulid pühapäeval tänavatele, et protesteerida kaks aastat kestnud verise narkosõja vastu. Konflikt Sinaloa kartelli kahe tiiva vahel on nõudnud tuhandeid inimelusid ja halvanud piirkonna majanduse.

Culiacáni tänavatele kogunesid pühapäeval tuhanded meeleavaldajad, kes nõudsid lõppu aastaid kestnud vägivallale Mehhiko põhjaosas. Valgetes rõivastes inimesed kandsid pilte kadunud lähedastest ning nõudsid rahu piirkonnas, mida on räsinud kartellide vaheline verine arveteklaarimine.

Verine sisekonflikt

Sinaloa osariigis on vägivald eskaleerunud, kui pärast narkoparun Ismael «El Mayo» Zambada vahistamist USA-s puhkes konflikt kartelli kahe fraktsiooni vahel. Sõdima asusid omavahel endise narkokuninga Joaquín «El Chapo» Gúzmani poegade juhitud rühmitus Los Chapitos ja Zambada pooldajate La Mayiza.

Kahe aasta jooksul on kokkupõrked, tänavatulistamised ja teede blokeerimised nõudnud üle 3000 inimelu. Konflikt on toonud kaasa olukorra, kus üle kolme miljoni elanikuga osariigis on igapäevane elu muutunud ohtlikuks, eriti tsiviilelanikkonnale, kes satub rühmituste vahelisse risttule.

Majanduslik ja poliitiline kriis

Protesti korraldasid hukkunute perekonnad ja kohalikud ettevõtjad. Ärimees Sergio Esker, kes esindab opositsioonierakonda Movimiento Ciudadano, märkis, et vägivallalaine tõttu on osariigis oma uksed sulgenud üle 5000 ettevõtte. Culiacáni piiskop Jesús José Herrera kutsus usutalituse ajal sõdivaid pooli relvi langetama, rõhutades, et ükski territoriaalne ambitsioon ei ole väärt inimelu.

Lisaks julgeolekuolukorrale on Sinaloa sattunud poliitilisse patiseisu. USA prokurörid esitasid kuberner Rubén Rochale süüdistuse sidemetes Los Chapitosega, mida mees ise eitab. Kuigi Mehhiko president Claudia Sheinbaum on regiooni saatnud tuhandeid sõdureid, pole olukord stabiliseerunud. USA president Donald Trump on ähvardanud sekkumisega, nimetades Sinaloa kartelli terroriorganisatsiooniks.