Tuhanded Eesti õpilased on õppekohata: ametnikud eelistavad kutseharidust

Kooliaasta eel puudub enam kui 1600 põhikooli lõpetanud noorel Eestis kindel õppekoht, tekitades terava vaidluse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse üle. Õpilasesindajad kritiseerivad plaani suunata gümnaasiumihuvilised noored vägisi kutsekoolidesse.

Uue õppeaasta alguseks on Eestis jätkuvalt teadmata staatus 1674 põhikooli lõpetanud noorel, kellest 672 asub Tallinnas. Probleem on tekkinud gümnaasiumikohtade nappusest ning segadusest vastuvõtuprotsessides, mis on jätnud paljud noored ebakindlasse olukorda.

Segadus andmetega takistab lahendusi

Olukorda on süvendanud tõsiasi, et riiklik vastuvõtuplatvorm SAIS3, millele pidid kõik õppeasutused üle minema, ei olnud kevadel valmis. See on kaasa toonud olukorra, kus puudub täpne ülevaade, kes on juba koolikoha saanud ja kes mitte. Tristan Eriste, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees, rõhutas Raadio 2 eetris, et probleemi tekitas koolikohustuse pikendamine 18. eluaastani ilma, et oleks loodud piisavalt õppekohti gümnaasiumides.

Kutseharidus ei ole kõigile sobiv tee

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on viidanud, et riigigümnaasiumides leidub üle 130 vaba koha ning kutsekoolide programmides on üle 1000 koha. Eriste sõnul on aga noorte sundimine õppima erialadel, mida nad ei soovi, ressursside raiskamine. Ta tõi näiteks olukorra, kus üldharidust sooviv noor suunatakse keevitajaks õppima.

Eriti kriitiline on seis Tallinnas ja Tartus, kus ettevalmistusõppe kohad on juba täitunud. Kuna omavalitsustele on pandud kohustus tegeleda iga põhikooli lõpetanud noorega, kes ei ole õpinguid jätkanud, võib see kaasa tuua täiendavaid juriidilisi vaidlusi.