Tugevnev El Niño hoiab Euroopat soojemana 2027. aasta kevadeni

Vaikse ookeani pinnakihi temperatuurid on viimastel nädalatel märgatavalt tõusnud, viidates tugevale El Niño kliimafaasi algusele. Copernicuse kliimateenistuse mudelid ennustavad, et Euroopat ootab ebatavaliselt soe sügis ning normist kõrgemad temperatuurid püsivad kuni 2027. aasta kevadeni. Uus El Niño mõjutab toidutootmist üle maailma ning võib võimendada humanitaarkriise Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.

Vaikse ookeani pinnakihi temperatuurid on viimastel nädalatel märgatavalt kerkimas, mis tähendab uue El Niño kliimafaasi algust. Copernicuse kliimateenistuse mudelite kohaselt võib veetemperatuur paiguti tõusta kuni neli kraadi üle pikaajalise keskmise, see teeks algavast tsüklist ühe mõõtmisajaloo tugevama El Niño.

Mis on El Niño ja kuidas see töötab?

El Niño lõunaostsillatsioon ei loo ega hävita energiat, vaid jaotab seda ümber Vaikse ookeani troopikaosa pinnakihi ja atmosfääri vahel. La Niña ajal surutakse soojus ookeani sügavustesse, mis aeglustab näiliselt üleilmset soojenemist. El Niño aastatel tõuseb soe vesi pinnale ning annab energia üle selle kohal asuvale õhumassile. Faaside vaheldumine toimub keskmiselt iga kahe kuni seitsme aasta tagant.

Sedapuhku toimus üleminek jahedamast La Niña faasist tugevasse El Niñosse kahe aastaga. Eelmine soe faas algas 2023. aasta suvel ja kestis 2024. aasta aprillini. Just see tsükkel tegi 2024. aastast kõige kuumema aasta kogu mõõtmisajaloos, ning esimest korda ületati Pariisi kliimaleppega seatud piir, mille kohaselt ei tohiks üleilmne keskmine temperatuur tõusta tööstuseelsest ajast üle 1,5 kraadi.

Mõju Euroopale ja Eestile

Ajalooliselt on tugevad El Niño aastad Euroopas sageli toonud kaasa jahedama ja niiskema sügise. Algav kliimatsükkel murrab aga tõenäoliselt selle traditsiooni. Copernicuse kliimateenistuse prognoosid näitavad, et Euroopat ootab ebatavaliselt soe sügis ning normist kõrgemad temperatuurid ei taandu enne 2027. aasta kevadet.

Suurtes veemassides toimuvad muutused häirivad kogu planeedi sademete jaotust ja tuulte rütmi, pöörates lühikese ajaga segi paljude piirkondade ilmastiku. Normist soojemad tingimused võtavad mudelite järgi peagi võimust nii Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas kui ka Euraasia mandril.

Toidutootmine ja humanitaarkriisid

Temperatuuritõus lööb sassi ka ülemaailmse toidutootmise. Euroopa Ühisuuringute Keskuse raport hoiatab pikalevenivate põudade eest Austraalias, Kagu-Aasias ja mitmetes Lõuna-Aafrika regioonides, samas kui muutuvad õhuvoolud toovad Ida-Aafrikasse ja mitmele poole Ameerikasse tavapärasest märksa rohkem vihma.

Toiduainete hinnad reageerivad erinevalt: sojaoa ja talinisu hind langeb tõenäoliselt globaalsel turul, riisi hind kõigub ning maisi puhul näevad analüütikud vaid kerget tõusu. Kõige teravamalt reageerib durumnisu, mille hind teeb maailmaturul eeldatavalt kiire hüppe.

Toidu kättesaadavuse vähenemine kahjustab enim niigi sisekriiside all vaevlevaid riike. El Niño võimendatud kuivad olud kütavad prognoosi järgi konfliktide leeki Tšaadis, Sudaanis ja Somaalias. Lõuna-Ameerikas halveneb tugeva El Niño tõttu pikemaks ajaks humanitaarolukord Venezuelas, Ecuadoris ja Haitil.

Teadlased hoiatavad pretsedenditu olukorra eest

Keerukamate pikaajaliste prognooside tegemiseks kasutasid uurijad tuhandeid aastaid hõlmavaid kliimasimulatsioone ning satelliitide maaseiresüsteemide värskeid andmeid. Raporti autorid nendivad siiski, et kõige radikaalsemate arengute puhul puudub maailmal ajalooline pretsedent, millele toetuda. Kriisikolletes elavate inimeste kaitseks loodud varajase hoiatuse süsteemid hoiavad paljusid Kesk-Aafrika riike seetõttu püsivalt kõrgendatud valmisolekus.