Tugev paduvihm tekitas Eesti idapiiril kraave valesse kohta

Eesti idapiiri ehitust häiris eelmisel nädalal tugev vihm, mis kandis pinnasekatte minema ja tekitas kraave sinna, kus neid ei tohiks olla. Üle 110 kilomeetri maismaapiirist on juba väljaehitatud, kuid töid raskendavad nii ilmastik kui ka ebaselge rahastus mõne lõigu jaoks.

Eesti idapiiri ehitustel tuli eelmisel nädalal teha samm tagasi: endise Võmmorski piiripunkti piirkonnas viis paduvihm osa pinnasekattega patrullteede aluselt minema ja rajas kraavid sinna, kus neid ei tohiks olla.

«Ehitaja oli teinud juba ära suure töö. Patrullteede rajamisel viis paduvihm osa sellest pinnase kattest minema ja siis tekitas kraavi sinna, kus kraavid olla ei tohiks. Ehk et väljakutseid nii ehitajale kui ka meile,» ütles Politsei- ja Piirivalveameti piiriehituse projektijuht Merle Tikk.

Ehitus käib viies lõigus korraga

136-kilomeetrine maismaapiirilõik on väljaehitatud enam kui 110 kilomeetri ulatuses. Tehniline valve, kaamerad, sensorid ja muu, katab ligemale kaks kolmandikku kogu 338-kilomeetrisest idapiirist. Praegu toimub ehitustegevus korraga viies erinevas lõigus, mis on eri etappides: üks lõik on kohe-kohe üleandmiseks valmis, teises alles alustatakse.

Meremäe valla Marinova piirkonnas, Marinova karjääri taga, oli algselt planeeritud jätta osa maa-alast vaheta maaks vastavalt piirileppele. Otsus on nüüd muutunud: kontrolljoon ehitatakse välja nii nagu maastik ette näeb. Pinnasetööd on alanud ja mets, mis algselt jäi piiritsooni sisse, jääb tsooni piirest välja, muutudes taas inimestele ligipääsetavaks. Marinova lõik on 2,6 kilomeetrit pikk.

Üheteistkümnenda lõigu saatus lahtine

Piiripost 501 juurest algab üheteistkümnes piirilõik, mis kulgeb üle Määsovitsa soo kuni Kulje laheni, kus piir suundub vee peale. Selle lõigu projekteerimiseks ja uuringuteks on raha olemas, kuid kas see ka välja ehitatakse, ei ole selge.

«Niipea kui meil eelarvelised vahendid õnnestub selle lõigu väljaehituseks saada, niipea alustame ka seal ehitustegevusega. Eelarvelisi vahendeid oleme planeerinud olemasoleva eelarve baasilt ja lisaks oleme esitanud ka taotluse riigieelarve läbirääkimiste protsessi täiendavate vahendite eraldamiseks,» selgitas Tikk.

Valminud piiritaristu nõuab pidevat hooldust, niitmist, lumelükkamist, parandustöid ja piiripostide pesemist. PPA aastaeelarves on selleks ette nähtud kaks miljonit eurot.